/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2012/05/21/1115234t1had6f.jpg)
Päästeamet on lubanud riikliku päästekomandota jäänud omavalitsusele maksta vabatahtliku päästekomando loomiseks 5000 eurot ühekordset toetust. Puhjas pole see raha rattaid käima pannud.
Puhjas jäi päästjatest tühi koht
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puhja vallavalitsus tegi üleskutse valla lehes ja on kutsunud inimesi vabatahtlikuks ka silmast silma rääkides, aga komando pole käivitunud. Üleskutsele reageeris vaid kaks meest, vaja oleks aga vähemalt kümme.
«Mitu meest ütles, et vabatahtlike komandoga liitudes tuleb arvestada, et tal oleks selleks tööks aega, oskusi ja võimalusi, sest priitahtlikult oodatakse abi ja tegusid, mitte loosungit,» ütles Puhja vallavanem Peeter Sibul. «Selline suhtumine näitab vastutustunnet.»
Kuid peale meeste leidmise on Puhjas muidki probleeme. Näiteks asub komando hoone alevikust väljas ja sellele pääseb ligi erateed pidi, mille kasutamine sõltub maaomaniku heast tahtest. Ka vähendab alevikust väljas asuv komandohoone reageerimise kiirust.
«Meil peaks seal mees olema kogu aeg valves, et auto saaks kiiresti välja sõita,» selgitas Sibul. Vald otsis Puhjas komandole ja tehnikale uut kohta, kuid sealsetel ettevõtjatel pole pakkuda ruume, kuhu mahuks päästeauto.
Vallavanema arvestuste järgi kulub komando ülevalpidamiseks aastas 9600 – 13 000 eurot. See raha sisaldab 1–1,5 inimese palka, kes oleks komandos valves, ja vähesel määral ka päästemasina(te) ülalpidamiskulu.
«Aga kust see raha võtta, sellest ei räägi keegi,» ärritus Sibul. «Riigi suhtumine on selline, et vallad maksku vabatahtlikkus kinni, kui tahavad turvatunnet. Tegelikult on riik jätnud ligi 10 000 inimest abita, öeldes, et vaadake ise, kuidas saate.»