Päästjate juht: vald peab toetama

Päästeameti peadirektor Kalev Timberg. Foto: Peeter Lagovits

Päästeamet soovitab kinni pandud kutseliste päästekomandode asemele luua vabatahtlike komandod. Seal valves olevale mehele palga maksmist ei pea päästeameti peadirektor Kalev Timberg õigeks, sest vabatahtlik töötabki vabatahtlikult ja tasuta.

Kui kiiresti päästjad teie kodu juurde jõuavad?

Ei oskagi kohe öelda. Mul on Tallinnani 26 kilomeetrit ja Keilani vist sama palju. Nii et 26 minuti pärast.

Muretsen selle eest, et meie kortermajas oleks kõik korras. Meil oli just koosolek, arutasime, et peame ka tuleohutusele tähelepanu pöörama, elektrikilbid on atesteerimata. Igas korteris on suur tulekustuti, teeme kõik, et ei juhtuks midagi.

Sain vastusest aru, et 26 minutit on ikka pikk aeg abi ootamiseks.

No mis siin oodata! Suitsuandur peab olema, et kui öösel peaks midagi juhtuma, pääsen elusalt välja. Kui saan ise kuidagi tuld kustutada, siis teen seda tulekustuti või tekiga.

Kuidas hinnata, kas 26 minutit on pikk aeg või ei ole? Kui võtta nii, et tahaks, et abi oleks lähemal …

Tahaks, aga hiljuti läks kinni üheksa komandot!

Nende arvel saab nüüd 121 000 inimest elupäästevõimekusega komandod, mille masin jõuab abivajaja juurde 15 minutiga ja kus on peal vähemalt kolm meest. Kahjuks on alati kompromissid ja 20 000 inimesele pikenes päästjate saabumise aeg 5–15 minutini.

Ja see on niimoodi. Olen seda avalikult öelnud ka riigikogu liikmetele, kui seda otsust vastu võeti. Minu käest küsiti, mida on vaja 81 komando säilitamiseks. Ütlesin: 81 komandost kolmandikul pole elupäästevõimekust ja selliseid komandosid pole meil vaja. Peame sammu edasi astuma.

Meile on öeldud, et lähemal 3-4 aastal meile raha juurde ei anta. Mingit arengut me praegu planeerida ei saa, tööd tuleb teha ressursside arvelt. Saame aru, et on halvad ja väga halvad lahendused, ja nii me teemegi.

Rahapuuduse jutt on Eestis nagu mantra. Mida olete teinud, et päästeametil rohkem raha oleks?

Tunnistan: ma ei ole ostnud trükimasinat selleks, et raha juurde teha. Meie rahaküsimine ei käi jalgade trampimisega, demokraatlikus riigis on protseduurid ja nende kaudu ma küsingi raha.

Aga ütlesite valesti – ma pole kunagi rõhutanud, et me ei tee midagi, sest pole raha. Meil on praegu selline majanduslik seis, nagu ta on, teeme otsuseid olemasolevas seisus. Komandode arvu oleksime niikuinii vähendanud.

Viimasel viiel aastal oleme vähendanud juba 17 komandot, sest selline hulk võimetuid komandosid, kus valves on ainult üks mees, kes tuleb ja siis jookseb pumba ja joatoru vahet, on näiline turvatunne. Selliseid komandosid ei ole riigil vaja.

Päästeamet soovitab suletud komandodega piirkondades luua vabatahtlike päästekomandod. Needki on näiline turvatunne: vanad masinad, oma töö kõrvalt väljakutsele tõttavad vabatahtlikud. Kas te ise usute vabatahtliku päästja abisse?

Usun kindlasti: meil on praegu 72 riiklikku komandot ja päästeametil on leping 90 vabatahtliku päästeseltsiga. Vabatahtlike väljasõit on kas 10 või 20 minuti pärast, olenevalt signaalist.

Aga 16-tunnise koolitusega vabatahtlikud päästjad ei tohi õnnetuskohal iseseisvalt midagi teha?

Ikka tohivad! Nad tulevad kohale ja hakkavad kustutama. Neil on ainult piiratud inimeste õiguste rikkumine. Näiteks professionaalne päästja võib lõhkuda maha ukse ja siseneda või midagi ära lammutada. Vabatahtlikel on õigus neid asju teha siis, kui nad saavad suulise korralduse raadio teel.

Kuid esimese astme õppe eesmärk on must valgel kirjas: 16-tunnise koolituse saaja teab koolituse järel, kuidas osaleda erinevatel õnnetustel abijõuna.

Vabatahtlikud on esmareageerijad, kui õnnetus on nende külas. Nad annavad infot kutselistele päästjatele: tulekahju iseloom on selline, inimesed on sees või ei ole. Nimetame nende tööd luureks.

Vabatahtlike komandode loomise toetamine ei tähenda, et tahaksime kutseliste päästjate hulka vähendada. Küsimus on selles, et kodanikualgatus on Eestis tõusujoones, mitte ainult vabatahtlikus päästes. Inimesed tahavad seda asja teha ja meie loome tingimusi.

Meil on kriteeriumid: 95 protsenti Eesti elanikest saab 15 minuti jooksul kutselise abi. Kui vabatahtlikud tekivad, siis on meil abijõud. Me ei planeeri, et siin peab olema riigi komando ja siin vabatahtlik. Vabatahtlik komando tekib inimeste endi soovil, et oma kogukonda aidata.

Äkki on vabatahtlikud päästekomandod inimeste aja ja riigi raha raiskamine, sest kui meest valves pole, ei jõua ka vabatahtlikud piisavalt kiiresti õnnetuskohale?

Vabatahtlikkus pole vaid selleks, et tuld kustutada. Kui on inimesed, kes muretsevad selle pärast, et oleks ohutu elada, ja kui nad on vabatahtliku päästeseltsi liikmed, siis nad on turvalisuse generaatorid. Nad on austatud mehed, kelle sõna loeb. Ja nii toome kogukonda turvalisuse instruktori või turvalisuse eestvedaja. See on hoopis teine dimensioon, mitte ainult veelaskmine tule peale.

Sama on päästeteenistustega – esmane on õnnetust ära hoida ja alles siis, kui seda ei saanud ära hoida, lähme tõmbame inimesed tulest välja.

Kui palju maksab vabatahtlikkus riigile?

Nüüd suurendasime vabatahtlike rahastamist kaks korda. Sellegipoolest maksab Eesti kõigi vabatahtlike komandode ülalpidamine sama palju kui ühe suure ja ühe väikse riikliku komando ülalpidamine.

Odavus on näiline, sest vabatahtlikke komandosid peavad üleval ju vallad ja kohalikud eraettevõtjad, kes maksavad komando ruumide ja kui vaja, siis ka masinate remondi eest. Puhja ja Võnnu vallavanema hinnangul kuluks neil tõhusa vabatahtliku komando pidamiseks aastas 12 000 – 15 000 eurot valla raha.

Minu arust on meil selline seadus, mille järgi omavalitsus on nagu riik riigis. Nii peabki olema, miks ei peaks vald siis muretsema oma kogukonna pärast?!

Milleks siis riik on? Valla elanikud maksavad riigile makse, miks peab vald oma päästjaid üleval pidama?

Soomes ei anna riik vabatahtlikele mingisugust toetust, see ongi valdade küsimus. Ka paljudes teistes riikides ümberringi on see nii. Aga kuna meil on selline olukord, siis me praegu toetame.

Vabatahtlikkus on vabatahtlikult tehtav tasuta töö. Kui keegi räägib, et vabatahtlikule tuleb maksta selle eest, et ta on valves – seda tegid eelmise võimu ajal kolhoosid. Siis anti vabu päevi, olid tasustatud valved. Mujal maailmas see ei ole nii, see on inimese vaba tahe.

Kahjuks me ei ela veel nii nagu mujal maailmas.

Aga kui me kuskile ei liigu,  jäämegi elama, nagu praegu.

Kas olete ise vabatahtlik päästja?

Olen Kaitseliidu Tartu maleva akadeemilise malevkonna liige. Vabatahtlik päästja ma pole, sest ei taha päästeameti peadirektorina olla kaksikrollis. Ameti kõrgeima juhina ei saa ma olla näiteks vabatahtlikuna väljakutsel, kui tegelikkuses peaksin olema päästetööde kõige kõrgemas staabis.