Härma kooli IB-õppe kohta pole kokkulepet

Tartu Miina Härma Gümnaasium Foto: Margus Ansu / Postimees

Haridusministeerium ja Tartu linn pole endiselt jõudnud kokkuleppele IB-õppe rahastamises, ministeeriumi pakutud ajutine lahendus teeb Tartu ettevaatlikuks.

Tartu linnavõimud on kahevahel, kas võtta vastu haridusministeeriumi pakkumine sõlmida ajutine leping, mis tagaks IB-õppe rahastamise 25 protsenti suuremas summas kui tavaline õpilaskoha maksumus, või jätkata kõnelusi, kuni saavutatakse lepe, mis tagaks neli korda suurema rahastuse ja vastaks tegelikele vajadustele.

IB õppekava hinda tõstavad õpetajate lisaettevalmistuse vajadus, IB-organisatsiooni aastamaks ja eksamitasud.

Üle maailma samade standardite alusel antav rahvusvaheline IB-õpe tagab õpilastele lihtsa ülemineku ühe riigi IB-koolist teise riigi IB-kooli, kui nende vanemad, näiteks teadlased, õppejõud ja muud tippspetsialistid, teise riiki tööle siirduvad.

Ajutine võib põlistuda

Tartu mure on, nagu haridusosakonna juhataja Riho Raave nentis, et ajutised lahendused kipuvad mõnikord põlistuma.

Tartu on arvutanud, et aastas jääks selle lahenduse korral puudu 78 000 eurot arvestusega, et jätkavad juba alustanud 15 gümnaasiumitaseme (Diploma Programme) õpilast, juurde võetakse sama palju uusi ja kümne õpilasega alustatakse algtaseme õpet (Primary Years Programme).

Tartu abilinnapea Tiia Teppan ütles läinud nädalal, et kui riigiga lisarahastuses kokkuleppele ei saada, tekib küsimus, kas vajamineva raha peaks maksma linn, õpilaste vanemad või ehk ka nende tööandjad.
Mustem stsenaarium oleks IB-õppe katkemine pärast juba alustanud õpilaste lõpetamist ja ka alamastme koolituse avamata jätmine.

Takerdumine Tallinnaga

Haridusministeeriumis IB-õppe rahastamisprobleemile lahenduse otsimist koordineeriv projektijuht Olavi Otepalu ütles aga reedel, et Tartuga on arusaamades lähenetud, kuid lepingu sõlmimine vajab ettevalmistusaega, et seisukohad fikseerida.

«Ma arvan küll, et Tartu võiks lõpuks tulemusega rahule jääda,» ütles Otepalu. «Kuid meil on vaja kiiremaid lahendusi, et nad saaksid hakata osaliselt eelarvet kasutama. Oleme pakkunud varianti, et nad saaksid selle raha, mis on praegu oluline, ja lähiajal teeme kokkuleppe lisakulude kohta.»

Otepalu sõnul on lahendus takerdunud kõnelustesse Tallinna linnaga, kes soovib IB-õppe tarbeks kasutusele võtta rendipinna, mis mitmekordistaks rahavajadust IB-õppe kuludega võrreldes.

Otepalu lisas, et Tartu kartus ajutise lahenduse ees on mõistetav, kuid ajutine leping võiks olla lahendus Tallinnaga kokkuleppe saavutamiseni, sest nii Tallinna kui Tartu kooli tuleks rahastada võrdsetel alustel. Tartu on oma soovidest nn karbikulud juba välja jätnud.