Puude saagimise jutt ängistab vanapaari

Juhan ja Heldi Rostik on mures, et kui krundi piiril kasvavad suured vahtrad tee-ehituse pärast maha saetakse, ei kaitse miski nende koduõue müra ja tolmu eest. Foto: Sille Annuk

Miks teemehed tahavad maha saagida taluõue servas kasvavad suured puud, kui teisel pool teed on suur tühi põld, ei mahu Rehepapi tee ääres elavale vanapaarile hinge.

Kaua oodatud postimaja liiklussõlme ehituse algus pole kõigile üksnes hea uudis. Rehepapi tee ääres elav vanapaar on juba paar nädalat tundnud suurt südamevalu, sest teemehed on ähvardanud maha võtta kõik suured vahtrad, mis lahutavad nende koduõue Rehepapi teest.

Rehepapi tee algab Variku viadukti juurest ja viib Tõrvandisse. Kui postimaja liiklussõlme ehituse ajal tuleb liiklus Võru maanteelt ümber suunata, saab selle suunata just Rehepapi teele.

Juhan Rostik ja tema naine Heldi said puude saagimise plaanist teada siis, kui tuldi teed maha märkima. Siis öeldi neile ka, et võetakse puud maha. «No mina ütlesin vastu, et ei võta te midagi, need on minu maal. Esimese hooga võeti natuke võsa,» jutustas Rostik. «Kolm puud ma ikkagi lubasin maha võtta, aga nemad tahtsid kõiki.»

Rostik on mõneti imestunud, kuidas üldse nii saab, et võõra maa pealt tahetakse puid saagida, kusjuures neile pole keegi sellest kunagi varem rääkinud, pole näidanud projekti, pole küsinud allkirja.

Olgu müratõkkeseingi!

«Kõige hullem, ma võib-olla oleks nendega ehk nõuski olnud, aga ma ütlesin, et tehke mulle siis müratõke – vastati, et pole ette nähtud. Mina siis saagida ei lubanud,» sõnas Rostik.

Vanapaari mure on, et kui puid pole, ei kaitse miski mööduvate autode müra ega tolmu eest, mida on iseäranis rohkelt nüüd, kui remondi tõttu on senine kõvakate üles võetud ja uut asfalti pole pandud.

«Kui tuul on pealt, jookseb tolm aeda. Ütlesid mulle, et siis tehke aed teisele poole maja, teil maad on. Aga ma tahan ka marja või midagi saada, mida ma siin muidu vaeva näen,» ütles Heldi Rostik, kes sai maja päranduseks oma vanematelt. Puud on krundi piiril kasvanud juba ammu.

Asi on läinud segasemaks, kui teemeeste pandud tikke ja maamõõtja pandud piirimärkide asukohti võrrelda, paiguti on teemehed saanud piiri poole meetri jagu majale lähemale. Nõnda et osa puid jääb seetõttu tõesti pooleldi riigimaale.

«Ja teisel pool teed on ruumi küllalt, vesi tuleb silma. Võtke paar meetrit sinnapoole, seal on tühi sovhoosipõld,» ütles Juhan Rostik.

Temale olla lubatud, et puude pärast tuleb komisjon ja otsustab, mis saab.

Puud esialgu jäävad

Maanteeameti Lõuna regiooni ehitusosakonna juhataja Oleg Lužetski sõnade järgi on nii, et mõõda, kuidas mõõdad, puud asuvad riigimaal.

«Nüüdseks on langetatud otsus, et puud jäävad esialgu püsti. Kuigi need varjavad nähtavuse ja puude tõttu on olnud päris palju põllule väljasõitmist,» lisas ta. «Oksad kärbi-
ti, ehk tuleb alusmetsaraiet teha, et nähtavust parandada. Võib-olla üks puu hakkab segama.»

Piiride määramisel saadi erinev tulemus Lužetski sõnul sellepärast, et ühel juhul mõõdeti tee telgjoonest ja teisel juhul digitaalselt, kuid viga olnud lubatud piires.

Kuna Rostikute käest maad ostma ei pidanud, ei olnud vajalik neilt projektile kooskõlastust saada ega neid kodus teavitamas käia. Neil olnuks võimalus projektiga tutvuda 2008. ja 2009. aastal, kui oli projekti avalikustamine.

Müratõkkeseina kohta ütles Lužetski, et linnas ja mujal tiheasustusalal ei ole nende paigaldamine tavaks ja selles kohas poleks ka põhjust.

Krundi piiril puude saagimise küsimus tõusis aga üldse päevakorrale seepärast, et Rehepapi tee ja selle kõrvale ehitatav kergliiklustee taheti jätta olemasolevasse teekoridori, et ei peaks maad juurde ostma – ka põllul on omanik.