Aktivistid teevad linnalaagri rahata

Tartu lastekaitseühingu sage külaline Kevin tuli ka pildi peale, et vahepeal poolsalaja ühingu liikmetele Heidi Ponnale (vasakul) ja Viivi Kötsi-Kekorainenile sarvi teha. Foto: Sille Annuk

Tartu lastekaitseühingu liikmed tahavad raskemates oludes kasvavatele lastele korraldada suvise linnalaagri, aga kuna toetust kusagilt ei tulnud, siis üritatakse peaaegu rahata hakkama saada.

Ühingu liige Heidi Ponna rääkis, et laagrit on tehtud kord ka varem, kaks aastat tagasi, kuid siis saadi linnalt toetust ning olid pisut vabamad käed. Sel korral on vabatahtlike ees katsumus leida lastele terveks nädalaks täiesti tasuta ettevõtmisi.

Linnalaagrite maksumus on üldjuhul 25 euro ringis, ühing küsib aga lastelt kogu nädala eest sümboolse summa kaks eurot, millest on plaanis varustada mõne lõuna piknikukorvi pisut uhkemalt kui vaid võileivaga.

Tegevust pea nädalaks

Tartu lastekaitseühing on mittetulundusühing, millel on tegutsemisaastaid seljataga juba üle kahekümne. Pidevalt korraldatakse üritusi puudust kannatavatele peredele. Näiteks on iga kuu perepäevad, igapäevatöösse kuulub ka toidupanga kaudu tuleva abi jagamine, varem pakuti linna toetusel peredele tugiisikuteenust.

Nii ollakse rasketes oludes perede ja nende lastega tuttavad ja olukorraga neis hästi kursis ning ilmselt tulevad just sealtkaudu ka lapsed laagrisse.

Laager töötab 15.–20. juunini, vaid pühapäev jääb vahele. Kõigil teistel päevadel oodatakse kuni 12-aastaseid lapsi kella 11-ks Pepleri tänavale, et järgmised neli tundi nendega ringi joosta ja mängida või hoopis rahulikult joonistada.

Teine ühingu liige Viivi Kötsi-Kekorainen rääkis, et peamine on lastele tegevust ja meelelahutust pakkuda, sest koolivaheaeg on selleks ajaks alanud, kuid vanemad käivad endiselt tööl. «Neil peredel suvilaid või võimalust maale sõita üldiselt ei ole,» ütles ühingus pikki aastaid kaasa löönud Kötsi-Kekorainen.

Ponna sõnul jääb esimene päev tutvumismängudeks, ühel järgmistest päevadest minnakse aga näiteks botaanikaaeda, et seal ringi vaadata, ja seal korraldatakse ka suur joonistusvõistlus.

Laagri viimane päev on pisut erilisem, sest lastekaitseliidu üldkogul eraldati natuke raha, et nad saaksid sõita ratsa­tallu. See viimane päev on ka ainus, mille sisustamiseks selliseid väljaminekuid tehakse.

Raha pole ainus, millest ühingul puudu on, millegipärast on vähe ka vabatahtlikke ning seetõttu on oodatud kõik, kes vähegi viitsivad laste ja noortega mässata.

Näiteks laagrisse on vabatahtlikke praegu vaid kolm, mis piirab ka laagrisse tulla saavate laste hulka. Seega oleks eriti tore, kui keegi annaks oma aitamissoovist märku juba juunikuiseks ürituseks.

Kui kõik kenasti läheb ja hästi välja tuleb, siis tehakse augustis veel teinegi samasugune laager. «Eks me vaatame, kuidas lastele meeldib ja kuidas endal tunne on,» arvas Ponna.

Töö käib

Lastekaitseühingul on suveks ka teisi plaane, näiteks lastekaitsepäeva puhul minnakse Rämsi külla, kus korraldatakse mänge suurtele ja väikestele, tehakse õnneloosi ning palju muud.

Sügiseks loodetakse aga Euroopa Noortelt raha saada, et käima lükata järeleaitamisprogramm 14–18-aastastele noortele, kes on töötud või kellel on kool pooleli jäänud ja nad ei oska oma eluga midagi peale hakata.