/nginx/o/2012/05/23/1121790t1h76f6.jpg)
Kui Venemaa pani pisut enam kui kahe kuu eest keelu elussigade sisseveole Euroopa Liidust, arvasid seakasvatajad, et keeld lõpeb peagi. Ent piirang püsib tänini ning kasvatajad on otsinud sigadele ostjaid Lätist, Leedust ja Poolast.
Sead sõidavad Venemaa asemel Poolasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Alguses lootsime muidugi, et Venemaa keeld on lühiajaline, aga praegu on väga ebaselge, kui kaua see veel kestab. Seni müüme varem Venemaale läinud kogused Lätti, Leetu või Poola,» rääkis Tartu Agro juhataja Aavo Mölder. Tartu Agro sigadest läheb 80 protsenti ekspordiks.
Mitme kasvataja sigu piiri taha vahendava Pyhl Lihaühistu juhi Aivar Juhkovi sõnul pole Lätist, Leedust ja Poolast keeruline ostjaid leida, ent seakasvatajatel tuleb neisse riikidesse müües leppida 10–20 protsenti väiksema hinnaga, kui oli Venemaal.
Kriitiline piir
«Venemaale müües oli hind umbes 1,41 eurot. Nüüd Lätti müües 1,18 eurot – hind on langenud kasvatajate jaoks kriitilise piirini, sest samal ajal on sööda hind oluliselt tõusnud,» ütles ASi Tamme Kuivatid juhatuse liige Mihkel Timmermann.
Peamine mure seakasvatajatel ongi OÜ Aiu Põllumajandus juhi Rain Puhki sõnul sigade varasemast madalam hind, mitte müümise võimalused. «Poolas on niivõrd suured tööstused, et kõik saavad oma sead seal ära müüa, aga küsimus on hinnas,» lausus ta.
Pärast Venemaa keelu jõustumist on sea eluskaalu kilohind Eestis 1,2 eurot, mis on enam-vähem sama või veidi kõrgem hind, mida kasvatajad saavad sigade eest Lätis, Leedus ja Poolas.
«Praegu ei ole vahet, kas müüa Eestis või viia Lätti. Pigem on Eestis isegi kasulikum müüa,» nentis ASi Tamme Kuivatid juhatuse liige Mihkel Timmermann. Ent Eesti turule pole võimalik kõigil varem Venemaale eksportinud kasvatajatel oma sigu müüa.
«Eesti turul on piir ees, kõiki Venemaale läinud sigu ei saa nüüd järsku Eestis maha müüa. Ilmselt ei võeta varem üksnes Venemaale müünud kasvatajaid praegu Eestis ka väga meelsasti jutule,» selgitas ta.
AS Tamme Kuivatid hoidis Timmermanni sõnul juba varemgi teadlikult Eesti turul oma osa, müües pooled sead Eestis ja pooled Venemaal. «Tahtsime riske hajutada ja panna munad eri korvidesse, sest Venemaaga äri ajamine on alati ettearvamatu,» lisas ta.
Jahutatud liha hind püsib
Ehkki kasvatajad ei saa Venemaale enam elussigu saata ning on pidanud leppima madalamate hindadega teistes riikides, ei ole jahutatud sealiha hind Eesti poodides ega turul eriliselt langenud.
«Ostjad hakkasid kohe küsima, kas nüüd hind langeb, aga Venemaa keelul pole jahutatud sealiha hinnale mõju olnud. Sealiha hind on langenud vaid paarkümmend senti,» ütles Tartu turul liha müüva Lihakarni müüja Siiri Kängsepp.
ASi Tamme Kuivatid juhatuse liige Mihkel Timmermann selgitas Eestis jahutatud liha hindade püsimist sõltuvusega Euroopa turust.
«Venemaa keeld mõjutas ennekõike Baltikumi, mitte Euroopa suuri tootjaid, kellele oli Venemaale sigade viimine kauge. Taani ja Saksamaa müüvad jahutatud liha samamoodi edasi ja selle hind on püsinud stabiilne,» rääkis Timmermann.
Veterinaar- ja toiduameti ekspordi ja impordi osakonna juhataja Regina Pihlaka sõnul on Euroopa Liit pidanud Venemaaga läbirääkimisi, kuid seni on keeld elussigade, -veiste ja
-lammaste sisseveole Euroopa Liidust püsinud. «Millal mingi lahendus võiks saabuda, on praegu väga raske öelda,» märkis Pihlakas.
Elussigade eksport
• 364 000 seast eksportisid eestlased mullu Venemaale üle 211 000 sea.