Aukodaniku tiitli võib anda ka postuumselt

Tartu linn teeb ettepaneku lubada teenekaid inimesi linna aukodanikuks nimetada ka postuumselt, mida tehti erandkorras Ahhaa keskuse looja Tiiu Silla puhul.

Tartu linnapea Urmas Kruuse nentis, et ainsal korral, kui keegi on Tartu aukodanikuks nimetatud postuumselt, suri inimene vahetult enne põhimõttelise juriidilise otsuse langetamist volikogus.
«Eesmärk on end mitte panna ebamugavasse situatsiooni. Kui olukord tekib, saaks otsustuse teha juriidiliselt korrektselt,» lausus Kruuse.

Linnavalitsus koostas volikogu määruse «Tartu linna tunnustusavalduste andmise kord» eelnõu põhjusel, et eelmine sõnastus vajas kooskõlla viimist linna uue põhimäärusega. Põhimõttelisem muutus ongi tunnustamine pärast surma.

Küsimusi siin aga tekib. Talvine otsus oli erandlik, nüüd aga enam ei peeta eelnõus vajalikuks märkida, et see on erandlik. «Juba olemuselt on see erandlik. See sõna käib sinna juurde,» vastas linnapea.
Samas ei ole ka märgitud, kui pikka aega pärast surma võib lahkunu aukodanikuks kuulutada, see võiks ulatuda piltlikult öeldes Baeri või Lembituni välja.

«Kui luuakse võimalus, ei tähenda see, et neid võimalusi peaks kasutama nii, et keegi neist aru ei saa,» ütles Kruuse. «See on volikogu otsustada, sest aukodanike nimetamise otsustab volikogu.»
Ning aukodaniku tiitli andmine pole nagu pühakuks kuulutamine, et seda võib teha sajandeid hiljem. «Me ei näe seda sellisena,» kinnitas Kruuse.

Tartu linna tunnustuste süsteem muus osas ei muutu. Kõrgeim tunnustus on aukodaniku tiitel, millega koos antakse teenetemärk Tartu Suurtäht. Sellise tunnustuse võib saada kuni kolm inimest aastas.
Madalam aste on teenetemärk Tartu Täht. Nende andmine on volikogu otsustada.

Linnavalitsuse õigus on välja anda Tartu medalit. Võimalik on välja anda ka au- ja tänukirju.