Kaarieseuurija sai preemia

Tartu Ülikooli suu- ja hambahaiguste õppejõud doktorant Riina Runnel näitab ksülitoolipastille, mis toodeti spetsiaalselt Eestis korraldatud kolmeaastaseks teadusuuringuks. Foto: Margus Ansu

Tartu Ülikooli arstiteaduse doktorant, stomatoloogiakliiniku suu- ja hambahaiguste õppejõud Riina Runnel sai populaarteaduslike artiklite võistlusel esikoha artikliga «Kas komm võib hambad terveks teha?».

Kolm aastat väldanud uuringu põhjal kirjutas Runnel, et 7–11-aastaste Kagu-Eesti laste hambad on viletsad, sest joogivees leidub vähe hambavaapa tugevdavaid fluoriide. Fluo­riidivaeguses hambad on kaariesele vastuvõtlikud, kuid peamiselt kasepuidust toodetava suhkuralkoholi ksülitooli regulaarne manustamine aitaks tõhusalt haigust tõrjuda.

«Ksülitool jääb hambakattu kinni, imendub ja surub happelist keskkonda tekitavate bakterite paljunemise alla,» täpsustab Runnel.

Pioneerid soomlased

Tartu Ülikooli ja Soome Turu Ülikooli koostöö tulemusena Põlva, Võru, Valga ja Tartu maakonnas korraldatud kaarieseuuringus osales ligi 500 algkoolilast. Nad olid jagatud kolme rühma, millest igas tarvitati üht looduslikku suhkrut: ksülitooli, sorbitooli ja erüt­ri­tooli.

Selgus, et sarnaselt ksü­li­tooliga aitasid ka ülejäänud kaks suhkrut kaariese pealetungi tõkestada. Katsesse kaasati esimeste klasside õpilasi, sest just neil vahetuvad piimahambad riburada jäävhammastega. Umbes aasta kestel pärast lõikumist on jäävhammas õrn, hambaemail alles kujuneb. Sestap on kaitse kaariese eest eriti oluline, selgitab Runnel.

Ksülitooli populariseerimise pioneerriigis Soomes hakati suhkuralkoholi sisaldavat närimiskummi tootma juba 1975. aastal. Praeguseks propageeritakse ksülitooli lausa riiklikult, jagades algkooliõpilastele spetsiaalseid ksülitoolipastille. Meil pastille saada pole, poest saab osta ksülitooliga nätsu.

«Eks turu väiksus limiteerib,» põhjendas Runnel pastillide puudumist. «Meie inimeste teadlikkus pole nii suur, et nad hakkaks nii kallist toodet ostma.»

Liigtarbida ei maksa

Ehkki ksülitooli leidub näiteks kasemahlas, ploomides, vaarikates, maasikates ja banaanides, ei tasu nende rohkest tarvitamisest loota tõhusat kaariesetõrjet, sest suhkuralkoholi sisaldus on seal väga väike. Soomlaste varasematest uuringutest nähtub, et tõhusus algab 60 massiprotsendist.

Nagu iga aine, võib ka ksülitool liigtarvitamisel olla kahjulik. Soovitatav kogus on 5–10 grammi päevas, liigtarbimisest annab märku kõhulahtisus.

Auhinnatud
• Tartu Ülikooli aimeartiklite võistlusel sai esikoha ja 1000 eurot auhinnaraha arstiteaduse doktorant ja õppejõud Riina Runnel.
• Teise koha ja 500 eurot sai TÜ õigusteaduskonna doktorant Andra Olm ning kolmanda koha ja 250 eurot TÜ materjaliteaduse doktorant Maido Merisalu.
Allikas: Tartu Ülikool