Uderna kooliõuelt kandus hea mõte üle Eesti

Uderna koolimaja pargis olid Eesti emadepäeva 90. sünnipäeva tähistamas ka Helmi Mäelo suguvõsa liikmed. Koos Uderna vana koolimajaga jäid pildi peale Helmi Mäelo noorim vend Kristjan Pett (97), Helmi Mäelo tütar Marja (85) ja Marja tütar Mirjam (58). Foto: Margus Ansu

Emadepäeval, 13. mail mõjusid Uderna vana koolimaja parki kokkutulnuile jõudu andva energiasambana kaks olulist udernlast. Vana koolimaja ise ja selle kohal hõljuv mälestus siin õppinud Helmi Mäelost. Uderna kool on olnud inimeseks kasvamise alguseks sadadele lastele. Mõnede õppinute nimed on koolimaja seinale mälestustahvlile jäädvustatud.

Sealt loeme: «Siin asus endine Uderna ministeeriumikool, kus õppisid Konrad Mägi 1888–1889, Leopold Hansen 1895–1896, Friedebert Tuglas 1897–1900, Jaan Kärner 1901–1906, Ado Reinvald 1917–1918.»

13. mail kogunes kohalik rahvas, samuti kaugemalt ja lähedalt tulnud kooli vilistlased, et avada Uderna vana koolimaja seinal veel üks, täiendatud tekstiga tahvel, mis nendib tõsiasja: siin, Uderna koolimajas, toimus 1922. aastal Helmi Mäelo eestvedamisel Eesti esimene emadepäeva koosviibimine.

Rõngu valla praegune toimekas kogukond kutsuski rahva kokku, et meenutada ühe lendu tõusnud koolikasvandiku 90 aasta tagust algatust.

90 aastat tagasi

Kunagine Uderna koolitüdruk, hilisem seltsitegelane, ajakirjanik, kirjanik ja kolme lapse ema Helmi Mäelo on sellest ise oma mälestusteraamatus «Talutütar» kirjutanud: «Ühel kevadel, maikuu alguses viibisin taas Soomes. See oli maikuu teine pühapäev, millist nimetati emadepäevaks. Olin juba mõndagi head Soomes näinud ja seal õppinud, kuid selle sündmuse kohta ei mõistnud midagi ette aimata.»

Üliõpilasneiu märkas kogu linna lipuehtes olevat. Öeldi: emade auks!

Sellel Soome emadepäeval tundis Helmi piinlikkust, et tema pole osanud oma ema tööd ja vaeva millekski eriliseks pidada ega ole mõistnud kasvatamise ja koolitamise eest talle tänu väljendada. Helmi mõistis, et ka Eesti emad vajavad tähelepanu. Selgines arusaam, et lasterohketel emadel on ju ka Eestimaal oma rahvuslik osatähtsus.

1922. aasta suve hakul korraldas üliõpilane ja aktiivne seltsitegelane Helmi, saanud ruumikasutuseks loa Uderna tollaselt koolijuhatajalt Adolf Perandilt, emade austamise päeva. Ja see oligi esimene emadepäev Eestis. Uderna koolimajja kogunes palju rahvast.

Kuid veel ei levinud see õilis eeskuju tuulehoona üle maa. Eesti Naiste Karskusliit hakkas selle päeva mõtet ja vajalikkust selgitama tollal jõudsalt tekkinud naisseltside ja ka koolide kaudu, kuni see kujunes enesestmõistetavaks pühaks igas Eestimaa nurgas.

1924. aastast peale hakkas emadepäeva mõtet ja tähendust selgitama ka Eesti Naiste Karskusliidu ajakiri Eesti Naine.

Tähtpäeva juubelil

Tänavusel emadepäeval rõkkas vana Uderna koolimaja park linnulaulust. Koolitegevus lõppes siin kahjuks juba 1973. aasta kevadel. Vana väärikas koolihoone jätkas oma elu Elva Koduloomuuseumi filiaalina. Praegu on hoone eravalduses.

Kui vana koolimaja õue viiva tee serv oli saabujate autosid täis pargitud, mehed, naised, noored ja vanad pinkidel oma kohad sisse võtnud, keskendus tulijaist moodustunud kogukond, kõnelejad, luulelugejad, lauljad ja tantsijad kokkutulemise peapõhjusele, Eesti esimese emadepäeva 90. sünnipäeva tähistamisele.

Meeldiv oli tähele panna, et ükski kõnepidaja ei esinenud iseennast rõhutava paraadlikkusega. Päevakava kulges väga lihtsalt ja loomulikult.

Käärdi külaseltsi esindaja Kalev Jago tuletas meelde, mis 90 aastat tagasi Uderna koolimajas aset leidis. Viimast korda tähistati Uderna koolis emadepäeva 1940. aasta kevadel.

Rahva ette astus praegu Rootsis elav Helmi Mäelo tütar, 85-aastane Marja Jaanivald. Ta ei varjanud, et tunneb uhkust oma ema üle ja selle üle, et emadepäeva tähistamine on Eesti Vabariigis jälle au sees. On ju nii, et ema teeb ja aitab. Kõike, mida meil on vaja, küsime ema käest. Aga millest võtab ema selleks jõu? Armastusest oma laste vastu. Igal ajal ja igavesti.

Kuid lähiminevik, möödunud 50 aastat ei kulgenud ühe tiivalöögi lennul. Vahepeal tõrjutud tava tõi uuesti päevavalgusesse end 1988. aastal asutanud Eesti Meestelaulu Selts. Siis oli ärkamisaeg, meeskoorid virgutasid elustama Eesti Wabariigi traditsioone.

Esimest korda pärast sõda tähistatigi emadepäeva Eesti Meestelaulu Seltsi algatusel Estonia kontserdisaalis 14. mail 1989. aastal. Sellest kõigest kõneles kokkutulnuile Uderna kooli vilistlane Enn Oja.

Emadepäeva asutamise 90. sünnipäeval oli kohal ka üks haruldane külaline, kunagine Uderna poiss, kes seitsmeaastasena viibis esimese emadepäeva tähistamise kokkutulekul. See oli Helmi Mäelo noorim vend Kristjan.

Praegu on Kristjan Pett 97-aastane ehk nagu ta ise ütleb: kolme aasta pärast sada täis. Mehe silmavaade ja jutt on selge ja sirge, ka füüsiline vorm jätab hea mulje.

Mida ta mäletab oma õe korraldatud kokkutulekust? «Helmi pani ema esimesse ritta istuma ja pärja talle pähe. Mina seisin ema põlvede vahel. Meie väike valge koer Vurr lesis jalgade juures maas.»

1938. aastal kutsus riigivanem Konstantin Päts Kadrioru lossi vastuvõtule need Eestimaa emad, kellel 12 või enam last. Vastuvõtule oli kutse saanud ka 12 last ilmale toonud Mari Pett, Helmi Mäelo ema. Mari võttis kaasa oma kõige noorema lapse, poeg Kristjani.

«Sõitsime rongiga Tallinna. Sugulane oli jaamas vastas. Kadriorus seisis ukse juures uhkete säravate akselbantidega ohvitser. Läksime suurest trepist üles. Panin tähele suurde kuhilasse kaetud lauda. See oli rootsi laud,» on Kristjan Petil esimesed muljed meeles.

Milline tundus väikesele poisile tema suur õde Helmi? Kristjan Pett ohkab ja vastab vaikselt: «Helmi oli mulle kõik. Ta oli mulle ema eest. Minu ema oli suurest lastekarjast, raskest talutööst ning ägeda loomu ja napsuga liialdajast mehest vaevatud naine. Ma mäletan, kuidas ema hilja öösel pesu pesi või sulaste pastlaid lappis ...»

Pärast kaht aastat Uderna kooli võttis Helmi Mäelo oma väikevenna Kristjani ja hiljem ka venna Voldemari Tartusse oma perekonda. Kasvatas nad üles ja võimaldas neile hariduse. Kristjanist sai pärast gümnaasiumi elukutseline sõjaväelane, Eesti ratsarügemendi kaadriohvitser. Sõja lõppedes aga vang Volga laagris Rõ­binskis.

Sünnipäevapidu

Ega emadepäeval räägitud Uderna kooliõuel ainult minevikust. Rõngu valla volikogu esimees Sulev Kuus kiitis kokkutuleku taustajõude, Rõngu rahvamaja ringe ja Uderna kooli vilistlasi. Kõrvalt öeldi vahele: meil on ju laulev volikogu esimees, esineb ka solistina.

Tartu maavanem Reno Laidre ei astunud rahva ette tähtsa ametimehena, vaid kui inimene, kellele on hoolimine emast ja emadepäevast enesestmõistetav. Noor mees ütles, et kõige ilusam eestikeelne lause ongi «Ema tuli koju» ja et üks viis oma ema õnnelikuks teha on teda vanaema seisusesse tõsta.

Kõik, mis läinud pühapäeval Uderna kooliõuel avalikkuse ette toodi, oli heast kohalikust materjalist. Kui ilusa ja kandva häälega solist, Rõngu keskkooli abiturient Merilin Mäe mikrofoni Uderna kooli vilistlasele Voldemar Kuslapile üle andis, oli sünnipäevakontsert alles poole peal. Rahva ette tulid ka väikesed laulumehed. Ehk tulevased Kuslapid? Lokitatud või patsis juustega tantsutüdrukukesed etendasid vanaemaks olemist, naisansambel tõendas, et Rõngu rahvamajas ringid töötavad.

Peo lõppedes kiitsid oma autode poole liikujad isekeskis Uderna vana koolimaja omanikku. Raul Piirimets tasunud hoone seinale kinnitatud emadepäeva mälestusplaadi eest. Uus omanik ei takistanud ka vana koolimaja õuel kõigile tähtsat kultuuriloo sündmust tähistada.