Atlantis loobub kohviklaevast

Nädala eest alustati Atlantise ette laevakujulise suvekohviku rajamist. Arendaja ja linnaarhitekti vastasseis päädis sellega, et niisugusel kujul kohvikut ei tule. Foto: Margus Ansu

Atlantise ette kavandatud ja osaliselt juba valmis ehitatud varikatusega laevakujuline suvekohvik jääb tulemata, sest Tartu uue linnaarhitekti nõudmised ei läinud kokku Atlantise juhataja ja kohviku arhitekti visiooniga.

«Seda laeva ei tule, sest meil on Tartus uus ja tore linnaarhitekt, kellele ei meeldinud meie visioon,» lausus Atlantise juhataja Olga Aasav ning oli tekkinud vastasseisu pärast pettunud.

Erimeelsusi tekitas kohviklaevale kavandatud varikatus ning laeva kaunistamiseks mõeldud LED-lampidega värvidemäng.   

Taheti teistsugust

«Ma püüdsin küll seletada, et oleme lähtunud sellest, et kõik sillad on valgustatud. Paljud vahetavad ka värvi ning see just elustabki öösel Emajõge. Atlantist on alati pildistatud, kui see on tuledes, ja me oleme ju meelelahutusasutus,» ei mõistnud Aasav linnaarhitekti nõuet ning otsustas kohviklaevast sootuks loobuda.

«Kui ma võtan need tuled ja selle varikatuse ära, ei ole asjal enam mõtet. Muidugi ma võin osta kümme meetrit punast vaipa ja panna A. Le Coqi varjud üles, aga tahtsime teha midagi teistsugust. See polnud äriprojekt, vaid et Emajõe kallastel midagi toimuks – lasteetendused, muusikud. Ma nägin suurt pilti,» rääkis Aasav, kes oli saanud kohvikule nii päästeameti kooskõlastuse kui ka linnakunstniku heakskiidu.    

«Kõik load olid olemas, ainult linnaarhitekti kabineti jätsime viimaseks, sest vana arhitekti (Tiit Sild – toim) ei olnud enam tööl ja uus alles tuli,» põhjendas Aasav, miks ta alustas kohviku rajamisega enne linnaarhitekti nõusolekut ja ametlikku ehitusluba. «Meil polnud aega oodata, sest suvi läheb ju mööda.»

Kuu aega tagasi ametisse astunud linnaarhitekt Tõnis Arjus selgitas, et arhitekt Siim Kaunissaare kavandatud kohviklaev polnud enam tavaline terrassikohvik, vaid oli hoone tunnustega ehitis, mille rajamine on võrreldav pigem maja ehitamisega.

«Sellisel puhul oleks pidanud rohkem linnaga koostööd tegema. Oleks võinud näiteks võistluse korraldada ja küsida kolme eskiisi,» lausus Arjus, kelle sõnul on Tartu linna üldplaneeringus vaikimisi sätestatud, et igasugune hoone, mis ehitatakse kesklinna, vajab arhitektuurivõistlust.

Linnaarhitekti sõnul soovis arendaja, et rajatav kohviklaev oleks valgustatud hästi kirevate värvidega, mis hakkaks öösiti lainetama ja sähvima.

«Meie arust pole selline kirev objekt Atlantise ees väga sobilik. Kindlasti saab seda kuidagi teha, aga kõik see kokku – pseudolaev kalda peal – ei olnud meie arvates professionaalne lähenemine,» selgitas Arjus ning lisas, et kompromiss olnuks taandada värvikirevus ühele heledale toonile.

Linnakunstnik toetas

Erinevalt linnaarhitektist oli linnakunstnik Tiit Kaunissaare oma poja välja pakutud lahendusega suuresti nõus. «Ma ei ajanud juuksekarva lõhki ja vaatan seda rohkem suvekaubanduse poole pealt. Ajutise ehitisena täidab see oma funktsiooni,» kommenteeris Kaunissaare, kelle meelest pikendaks varikatusega terrass suvekohvikute hooaega.

«Ta pole ideaalseim lahendus ja alati saab paremini, aga kui me jääme kõige paremat tahtma, võib see üldse ära jääda,» viitas Kaunissaare kujunenud olukorrale.

Olga Aasav lisas, et ka hiljuti korraldatud Emajõe ideevõistlusel rõhutati, et väljapakutavad lahendused peaks olema tehtud koostöös ettevõtjatega. «Aga kus nad on? Ma võin kõike välja mõelda, aga kes ellu viib? Võistlus tehakse ära, aga mis edasi?» viskas ta õhku küsimusi ja oli võistluse tulemuste suhtes skeptiline.