Närviarst Mark Braschinsky pea valutas viimane kord üleeile. «See oli tavaline pingepeavalu,» kommenteerib ta. «Mu kael oli külma saanud, lihased läksid krampi ja tulemuseks oligi peavalu.»
Arstid ja noored kõnelevad peavalust
18. mai 2012, 12:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloog Mark Braschinsky on erialalt peavaluarst, koguni Eesti Peavalu Seltsi president. Ta ütleb, et peavalu ravimine on väga individuaalne, sõltudes peavalu tüübist, selle iseloomust ja sagedusest.
Näiteks pingepeavalu, mis on eelkõige seotud lihaspingega, mitte vaimse pinge või pingelise eluga, on üldse kõige levinum peavalu liik. Vähemalt üheksa inimest kümnest puutuvad sellega elu jooksul kokku.
«Mõnda inimest aitab kaelasoonte mudimine, teist peavalurohi,» ütleb Braschinsky. «Mina aitan ennast tavaliselt paratsetamooliga.»
Kolm migreeni kuus on palju
Mark Braschinsky on veendunud, et kui peavalu häirib inimese elu vähemalt kümnel päeval kuus või kui tegu on migreenihoogudega ja need tabavad inimest vähemalt kolm korda kuus, siis ei tohiks kannataja piirduda ainult tablettide neelamisega. Tuleb minna arsti juurde.
Sellel laupäeval leiab Dorpati konverentsikeskuses aset Eesti peavalupäev, esimene omataoline. Selle korraldab Eesti Peavalu Selts, mis on samuti alles väga noor organisatsioon, ainult aasta vana.
«Ehkki peavalu on meditsiinis kõige levinum probleem, ei ole Eestis selle teemaga varem süstemaatiliselt tegeldud,» sõnab Mark Braschinsky. «See on natuke arusaamatu küll. Aga loodame, et olukord nüüd tasapisi paraneb.»
Ta peab silmas teavitamist, koostööd teiste erialaseltside, eriti perearstidega, läbirääkimisi haigekassa, ravimiameti ja sotsiaalministeeriumiga ning muu teadusmaailmaga kontaktis olemist.
Räägivad noored ise
Eelseisva peavalupäeva loengute vahel leiab aset jututuba, kus oma haigusest räägivad patsiendid – noored sportlased, seitsmevõistleja Grete Šadeiko ja tennisist Alan Braschinsky.
«Peavalu all kannatavad ju ka lapsed ja noored täiskasvanud. Mida varem me neid aidata saame, seda parem,» selgitab Mark Braschinsky. «Füüsiliselt aktiivne eluviis on äärmiselt oluline ning kui inimesed arvavad mõnikord, et sagedaste peavalude tõttu ei tohi üldse sporti teha, siis need noored inimesed on tõestus, et hoolimata haigusest on nad koolis ja sporditegemises edukad.»
Üks ülesastujaist Alan Braschinsky on Mark Braschinsky poeg. Tema migreenihoogudele viitavad sümptomid said isa sõnul alguse varases koolieas.
Peagi 16-aastaseks saav Alan Braschinsky ise ütleb, et tal ei ole midagi varjata, ning usub, et kindlasti on teistel inimestel tema loost midagi õppida.
«Viimasel ajal ei ole mul migreenihoogusid väga sageli, aga umbes aasta aega tagasi juhtus üks kord kuus ikka, et pidin terve päeva kodus istuma, voodis lamama ja kuuma teed jooma,» räägib Alan Braschinsky.
Mark Braschinsky usub, et juba järgmisel aastal leiavad peavalupäevad aset mitmes Eesti linnas.
«Meie ülim eesmärk on, et inimesed saaksid paremat ja tõhusamat ravi,» ütleb ta. «Inimeste teadlikkus ja oskus ennast aidata hoiab kokku aga keeruliste raviskeemidega kaasas käivaid kulusid ehk riigi raha.»
Eesti peavalupäev
• 19. mail Tartus Dorpati konverentsikeskuses.
• Kell 13 loeng «Sagedasemate peavalude äratundmine».
• Kell 13.30 jututuba «Peavalu ja sport noores eas».
• Kell 14 loeng «Peavalude ravi retseptivabade vahenditega».
• Rohkem teavet leiab kodulehelt www.peavalu.ee.