Muuseumiöösse ilmub filmiasju

Eesti Rahva Muuseumi koguhoidja Ülle Jäe räägib nukitsamehelikest rahapadadest ja legendi järgi filmis «Viimne reliikvia» kasutatud kirstust, millest Agnes von Mönnikhusen haaras oma elu päästmiseks püstoli. Foto: Sille Annuk

Suurem osa Eesti muuseume valmistub praegu laupäeva õhtuks, mil läheb lahti muuseumiöö. Näiteks Eesti Rahva Muuseumi töötajad kleepisid eile näitusemajas seintele filmikilde ja tassisid fuajeesse ühe legendaarse kirstu.

Tänavune üleriigiline muuseumiöö võtab Eesti Muuseumiühingu juhtimisel fookusesse saja-aastaseks saanud eesti filmi. Seepärast on nüüd saanud juhtlauseks «Öös on kino». Just sel põhjusel ongi ERMis paberile trükitud ja näitusemajja mitmele poole kinnitatud  meeldejäävaid lauseid.

Nii näiteks on välisukse klaasil lause «Ma olen seal käinud ennemalt, käisin täna ja lähen ka tulevikus!», mis on pärit «Sügisest». Ja rõivistus on lause «Noh, võtke riidest lahti, tulge meie hulka. Igatahes!», mis kõlas filmis «Mehed ei nuta».

Eriväljapanek

Kleepimisest kujunes tohutult raskemaks eriväljapaneku koostamine fuajeesse infolaua kõrvale. Sest üks eksponaat on väljastpoolt puidust, kuid seest metallist.

Koguhoidja Ülle Jäe selgituste kohaselt saavad öölised miniekspositsioonis vaadata kaht ehtsat rahapada. Need on pärit Pilistvere kihelkonnast ja välja tulnud ühelt heinamaalt, suurema sees oli väiksem ja väiksemas oli riidenutsakas üle 60 mündi. Rahapajad võiksid silme ette manada «Nukitsamehe» filmi.

Vitriinis on ka kunstnikerdusega esmaabikapp, mis on meisterdatud 1920. aastatel. Koguhoidja jutustas selle juurde ümber ühe stseeni filmist «Mehed ei nuta», kus näitleja Ervin Abel seletab, et tema erialaks on puulusikad, käpikud, kampsunid ja viimasel ajal ka kunstnikerdusega esmaabikapid.

Kahtlused kirstu ümber

Eriväljapaneku kõige raskem eksponaat kujuneb ilmselt seekordse muuseumiöö tõmbenumbriks.
Filmi «Viimne reliikvia» üsna alguses on mõisamehed purjus ja maarahvas läheb neid ründama.

Maja süttib, keegi hakkab tuppa tungima, Agnes võtab ukse kõrvalt kirstust püstoli ja kui Gabriel astub sisse, tulistab Agnes teda.

Seesama kirst oli ühe ERMi staažika töötaja mälestuste järgi filmitegijatele kasutada antud ERMi kogudest, kuhu see omakorda sattus Saksamaale läinud baltisakslastelt tollis konfiskeeritud esemena. Nüüd filmi ülevaatamisel tekkis siiski kahtlus, et filmis näidatud kirst ja öölistele välja pandud kirst ei ole üks ja seesama, kuigi võib olla ühe ja sellesama meistri töö.

Esimest korda osales Eesti üleeuroopalises muuseumiöös aastal 2009. Et toona tähistati ERMi juubelit ja üleriigilist muuseumiaastat, oli muuseumiöö juhtlause «Öös on asju». Aastal 2010 oli teema «Öös on lugusid». Mullu, kui mäluasutustes oli ühtekokku üle 73 500 muuseumiöökülastuse, oli juhtlauseks «Öös on aardeid».

Muuseumiöö üritusi Tartus, Tartumaal ja Jõgevamaal laupäeval kell 18–23

• Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9) on eriväljapanek «Agnes von Mönnikhuseni kirst, rahapada ja kunstnikerdusega esmaabikapike» ning kinoseansid.

• Raadil (Narva mnt 177) on ekskursioon koos laulude ja loitsudega Raadi mõisapargist ERMi uue maja ehitusplatsile, kogunemine mõisa peaväravas kell 21.

• Postimuuseumis ja spordimuuseumis (mõlemad Rüütli 15) on filmiprogramm «Kuidas post liigub?» ja töötuba ning mitmevõistlus spordiergomeetritel, täistundidel filmiseansid ja kell 23 mälumäng «Öömälukas».

• Eesti kirjandusmuuseum pakub laule (Riia segakoori Sonante ja Tartu mäluasutuste segakoori MaSk ühiskontsert filmimuusikast), lugusid, filme, viktoriini, näitusi (arhiivraamatukogu väljapanek filmitrükistest, Siret Rootsi graafikanäitus «Lugu») ja soodsalt kirjandusmuuseumi trükiseid.

• Eesti trükimuuseumis ja paberimuuseumis (mõlemad Kastani 38) on õpitoad, kus saab selgeks märkmiku valmistamise ja mahulise paberist voltimise, lisaks on võimalus teha isiklik taskukino ja vaadata saab paberfilmide programmi.

• Tartu kunstimuuseumis saab vaadata eriprogrammina eesti kunstiajalugu tutvustavaid filme.

• Tartu linnamuuseum (Narva mnt 23) ootab külalisi kino- ja filmimaailma, kavas on ka Andres Söödi portreefilmid Tartu kultuuriinimestest ning püsinäitusel käib otsimismäng (vitriinidesse on peidetud prillid, luubid, monoklid ja muud optikat).

• Laulupeomuuseumis (Jaama 14) linastub komöödia «Laulu sõber» (1961), kell 20 annavad kontserdi laulupeomuuseumi segakoor, mäluasutuste segakoor MaSk ning segakoor Sonante Lätist.

• 19. sajandi Tartu linnakodaniku majas (Jaani 16) esitab igal täistunnil muusikali- ja filmimeloodiaid Lande Lampe-Kits (flööt).

• Mänguasjamuuseum on muuseumiööl kinni, et näidata end Saku mõisas Harjumaal.

• TÜ ajaloo muuseumis Toomel on meisterdamistoad lastele, avatud on toomkiriku vaateplatvormid, lisaks filmiprogramm ja pildistamine vanade humoorikate fototaustade ees.

• TÜ kunstimuuseumis (TÜ peahoones) on näitus «Elavad joonistused. Naksitrallide multikas» ja multifilmi meisterdamise töötuba.

• TÜ loodusmuuseum korraldab «Nahkhiiretunni», mis algab TÜ ajaloo muuseumis kell 20.30 tutvustava loenguga, seejärel minnakse nahkhiireretkele. Loodusmuuseumi zooloogia ja geoloogia väljapanekud on ruumide remondi tõttu suletud.

• Tähetornis on kosmoseaparaatide meisterdamise töötuba, kosmoseteemalised multifilmid lastele, teleskoobipargi külastamine, ulmefilm, selge ilma korral on võimalik ka tähti vaadelda. Erandkorras on kell 21–23 avatud Petzvali vaatlustorn.

• Botaanikaaias algavad kell 19 ja kell 21 romantilised õppeekskursioonid kasvuhoonetes, ka filmiseanss viib taimeriiki.

• Eesti põllumajandusmuuseumis (Pargi 4, Ülenurme) on filmiprogramm «Meie Uduvere» ja pereprogramm «Öös on mesilasi» (mesindusnäitus, mesilase­maski meisterdamine, multifilm, mäng «Tolmendavad mesilased»).

• Liivi muuseumi küünis (Rupsi küla, Alatskivi vald) linastub kell 21 Ulrike Kochi film «Regilaul».

• Eduard Tubina muuseumis Alatskivi lossis saab näha Eduard Tubina vändatud amatöörfilme ja kell 18 algab Kinobussi filmitegemise töötuba.

• Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis saab vaadata ajaloolisi filmikaadreid muuseumi arhiivist, sajandi parimat eesti filmi «Kevade» ja lavastuse «Oskarit oodates» videosalvestist.

Allikas: oo.muuseum.ee.