Kivilinna gümnaasiumi õpilaste Kigu TV-s on Eesti parimad noortesaated, ehkki nende tegemiseks kasutada olev tehnika ja ruumid ei ole just esmaklassilised.
Head telesaated valmivad toanurgas
17. mai 2012, 23:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kigu TV gümnasistidest koosnev toimetajaskond ei osanud Noorte Meediaklubi võistluselt sellist au enam oodata, sest korra on neid selle väärika tiitliga juba õnnistatud.
Žürii aga arvas, et Kivilinna noorte aktiivsus ja televisiooni järjepidevus on igatahes äramärkimist ja suurt kiitust väärt.
Kuna Eestis on koolitelevisioon alles lapsekingades, siis kipuvad saated jääma juhuslikuks. Kigu TV on aga 2007. aastast internetis tegutsenud ja oma videoblogis pidevalt kooli sündmusi kajastanud.
Toimetuse liikmed ise aga rääkisid, et saadete tihedus on tegelikult üsna juhuslik. Kui on üritusi, siis võib saateid teha iga nädal või sagedaminigi, hapukurgihooajal aga vaid kord kuus.
Tüdrukud võimutsevad
Kaamera ees on peamiselt tüdrukud, poisid eelistavad jääda tagaplaanile.
Üheteistkümnendik Alice Poljakova muigas, et tegelikult on meediaklassides, kelle ülesandeks on koolitelevisiooni teha, ülekaalus just noormehed, aga aktiivsed ei taha nad eriti olla.
Raul Joosep Kartau aga ütles, et poisid üldjuhul teevad küll, kui küsida, eriti siis, kui õnnestub mõnest tüütuvõitu tunnist ära pääseda. Kaamera ees kenitlemise asemel eelistavad nad aga pigem filmimis- või kokkulõikamistööd.
Kui paljud toimetuse koolikaaslastest omaenda televisiooni teavad ja saateid vaatavad, ei oska keegi öelda. Marilin Kivisto rääkis, et nad on näinud vaeva õpilaste kaasamisega, käinud kooli peal intervjuusid ja saateid tegemas.
«Siis ju ikka küsitakse, mida te teete ja mille jaoks,» arvas Kivisto, et nii on info hästi levinud ja suurem osa õpilastest ehk ikka vähemalt teab, et koolitelevisioon eksisteerib.
Praegu ei ole televisiooni olukord küll kiita – tahaks stuudiot ja valgustust, uuemat tehnikat –, kuid kõik hädavajalik on olemas. Huvijuhi kabinetis on ajalehtedega stuudionurk, kaamerad-statiivid ja arvutid ning lootust on saada uus helistuudio.
Teisedki olid tublid
Kigu TV ei olnud aga Tartus ainus, millel hästi läks. Alati edukas Treffneri ajaleht Mii-lang sai sellel aastal koguni kaks esikohta, parima arvamusloo (Mait Kraun, «Kuidas pärssida lapse huvi jalgpalli vastu?») ja parima kujunduse eest.
Miina Härma õpilasleht Tabula Rasa jäi pärnakate lehega jagama arvamuslugude 2.-3. kohta, kutsehariduskeskuse Qvaade sai teise koha küljenduse eest ning Karlova gümnaasiumi internetis ilmuv leht E-postipoiss tõi tegijatele teise koha blogipidajate kategoorias.
Võistlusel osales 29 koolilehte, kuus koolitelevisiooni, viis blogi ja neli raadiot 39 koolist üle Eesti.
Lisaks auhindadele on meediaklubilised lubanud kõigile osalejatele ka tagasisidet, kuidas oma infokanalit veel paremaks ja populaarsemaks teha.
Tänavune parim koolimeedia
• Koolitelevisioon: Kivilinna gümnaasiumi Kigu TV
• Koolileht: Pärnu hansagümnaasiumi Tapeet
• Kooliraadio: Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi SASS
• Blogi: Lilleküla gümnaasiumi 11.b klass
• Täpsem teave www.meediaklubi.ee.