Lotte muutus oma loojaile põhitööks ja sissetulekuallikaks

Eesti filmi 100. sünnipäeva galal aprilli lõpus kuulutati Eesti filmi sajandi animafilmitegelaseks Lotte. Auhinda võtavad vastu Heiki Ernits (paremal) ja Janno Põldma. Foto: Kristjan Teedema

Lotte loojad Heiki Ernits ja Janno Põldma ütlevad, et miljonäriks pole Lotte-filmid ega kaubamärgi kasutusõiguste müük neid teinud, kuid siiski on koeratüdrukust saanud nende põhitöö ja sissetulekuallikas.

«Jah, peaaegu kogu tegemine ongi praegu ümber Lotte, sest ta on läinud juba nii suureks ja ei ole näinud vajadust teda kuidagi tagasi ka tõmmata,» nentis Janno Põldma. «Käime tööl, saame palka ja autoritasusid,» lisas Heiki Ernits.

Kui suuri tasusid või mitu protsenti toote hinnast saavad Lotte loojad kaubamärgi kasutusõiguse müügist ettevõtjatele, nad ei avalda. «Mingi summa kaubamärgi pealt tuleb, selge see, aga Eesti turg on ikkagi väga väike,» märkis Janno Põldma.

Niisamuti pole põhjust Põldma sõnul hõisata filmitulude üle. «See on inimestel täiesti vale arusaam, et filmitegemisega saab rikkaks,» lausus Põldma ja lisas: «Jah, USAs võib saada meeletult rikkaks, kui film õnnestub, aga Euroopa film on miinustes, elab dotatsioonidest.»

Koerapiiga tähelend

Ometi Eestis on Lotte teinud Disneyt või Muumisid, jõudes laiema levikuni, kui ükski teine lastele loodud tegelane Eestis varem.

Et Lotte on midagi enamat kui film, hakkasid koeratüdruku loojad Heiki Ernits ja Janno Põldma taipama ühel autosõidul. Heiki Ernitsa mäletamist mööda sõideti Tallinna tagasi lastega kohtumiselt Narvast, Janno Põldma meenutusel Tartust. Aga koht polegi oluline.

«Sel autosõidul hakkasime poolel teel Heikiga rääkima, et asi kipub vist ikka suureks minema ning Lottele tuleb nüüd palju rohkem pühenduda,» meenutas Janno Põldma.

Filmikunstnikud ise peavad Lotte edu üheks aluseks eristumist headusega ning tüüpilisele Hollywoodi toodangule vastuvoolu ujumist. «Meile Heikiga hakkas täiesti vastukarva vägivald lastefilmides: kuidas peategelane visatakse vastu seina, ta voolab mööda seina tarretise või tatina alla, võtab tavalise kuju ja läheb edasi. Lapsed saavad niimoodi täiesti vale arusaama valutundest. Aga vägivallaga filmid on nagu hamburger, mis müüb,» rääkis Janno Põldma.

Põldma ja Ernits aga uskusid, et ka täiesti vägivallavabal, ilma ühegi halva tegelaseta filmil on edu, sest vägivaldsetest filmidest on niigi juba üleküllus.

«Meil oli põhimõte, et seiklused peavad olema vägivallatud ja tegevust ei arendata hea-halva võitluse, vaid elulähedaste lugude kaudu,» lausus Heiki Ernits. Autori kinnitusel võib vanem lapse julgelt usaldada Lotte-filmiga kahekesi, kartmata, et mudilane näeb pärast halbu unenägusid.

Mossitada pole vaja

Lotte seiklused kulgevad ümber juhtmõtte «Headus muudab elu huvitavamaks» ning sellesse on pikitud hulk õpetusi. «Märka väiksemat enda ümber. Kõik on võimalik, sa pead seda lihtsalt uskuma,» tõi Janno Põldma näiteid.

Nii-öelda Lotte filosoofia tekkis järk-järgult tegelaskuju arendades. Üheks inspiratsiooniallikaks olid Heiki Ernitsa sõnul Astrid Lindgreni soojad ja südamlikud lastelood.

Heiki Ernits arvas, et täispikka animafilmi Lottest enam ei tule, küll aga on mõttes olnud teha teleseriaal, kuna seda on täispikast filmist lihtsam levitada. Janno Põldma aga ei välista ka pikka filmi. «Välistatud see pole. Aga uus film tuleb ainult siis, kui me suudame sammu edasi või kõrvale minna. Väga hea idee peab olema. Me ei istu lihtsalt maha mõttega, et nüüd peame tegema järgmise Lotte filmi. Niimoodi ei tule head asja,» rääkis ta.

Praegu koondavad Lotte- loojad aga suure osa oma energiast Lottemaale, mis peaks avatama tuleva aasta juunis Pärnumaal.

Lotte ekraanil
• Lasteseriaal «Lotte reis Lõunamaale» (2000)
• Täispikk animafilm «Leiutajateküla Lotte» (2006)
• Täispikk animafilm «Lotte ja kuukivi saladus» (2011)