Päevatoimetaja:
Eili Arula
(+372) 739 0339

Savilinnu laul kõlab üha valjemini

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Õismäe kool oli ainus, mis tuli festivalile kahe trupiga, nende üheks etenduseks oli Eno Raua populaarne Sipsiku lugu.
Õismäe kool oli ainus, mis tuli festivalile kahe trupiga, nende üheks etenduseks oli Eno Raua populaarne Sipsiku lugu. Foto: Sille Annuk

Kümnenda Savilinnu kava pingutati sel aastal nii punni, kui vähegi andis. Tuli välja, et 21 etendust on piir, millest rohkem ühepäevasesse teatrifestivali enam kindlasti ei mahu.



Nagu peakorraldaja Katrin Luts Kroonuaia koolist arvas, tähendab selline punnitamine, et oleks aeg hakata tõsisemalt mõtlema kahepäevasele sündmusele ning selle nimel ka pikemaid samme tegema.

Kuna Savilind on erivajadustega laste festival, on pikka festivali korraldada keeruline. Ühest küljest raha pärast, sest koolidel pole vajalikku summat taskust võtta. «Aga kui on hea projekt, saab raha,» rääkis korraldaja ning ütles, et kõik toetajad, kes on aastate jooksul üritust vaatamas käinud, on selle vajalikkusest aru saanud.

Ja ega kõigi laste tervislik seisund võimaldagi lihtsalt koolimajja ööbima jääda. «Eks ratastoolilapsed peavad niikuinii koju minema, midagi pole parata,» vangutas Luts pead. «Aga neile, kes saavad jääda, on see kindlasti väga suur elamus.»

Muutusi oleks vaja

Lisaks pikemale festivalile tunnetab Luts vajadust ka juhendajate koolituse järele. Eile õhtul said kõik juhendajad tunnikeseks ühe laua taha istuda, et rääkida Savilinnu tulevikust ja saada etendustele tagasisidet, kuid vaja oleks kahepäevast koosviibimist, mis oleks festivalist eraldi.

«Olgem ausad, oleks vaja ka lihtsalt draamakoolitust õpetajatele,» tõi korraldaja välja.

Kümne aasta jooksul ei ole festivalis eriti midagi muutunud, ehk vaid osalejate arv. Eile oli kohal 21 truppi 20 koolist üle Eesti, lapsi oli umbes 220 – kõik koolid, kel vähegi võimalik, tulid kohale. Varem on esinejaid olnud 16-17, algusaastatel 13-14 truppi.

Käinud on ka külalised Soomest, kuid tänavu ei oleks nad lihtsalt kavasse mahtunud. Kui festivali saaks pidada pikemalt, võiks see tulevikus olla rahvusvaheline ja truppe võiks tulla mujaltki kui põhjanaabrite juurest.

Maarja kool tuli välja

Esimest korda kümne aasta jooksul osales Savilinnul ka Tartu oma Maarja kool. Ju-hendaja Monika Kiho ütles, et varem on põrgatud nii mõnelegi takistusele, millest peamine on, et nende kooli lap-sed on pisut raskema puudega kui sellel festivalil käijad üldiselt.

Teiseks ei ole koolil oma näiteringi ja kuigi lõpuklass teeb igaks kevadeks lõpunäidendi, ei ole see tavaliselt mai alguses veel päris valmis. Kiho muigas, et selgi korral tuli näidend lühemaks kärpida ja proove ei jõutud eriti teha.

Lapsed ise olid väga optimistlikud – koolis proovides tuli kõik kenasti välja.

Festivali Savilind osalejad

• Tallinna tugikeskus Juks, Kõpu internaatkool, Tartu Kroonuaia kool, Kallemäe kooli Kuressaare filiaal, Kiigemetsa kool, Tartu Emajõe kool, Elva väikelastekodu, Tallinna Laagna lasteaed-põhikool, Tallinna Õismäe kool (kahe trupiga), Kosejõe kool, Valga Jaanikese kool, Pärnu Kuninga tänava põhikool, Kammeri kool, Päinurme internaatkool, Tallinna Tondi põhikool, Raikküla kool, Vidruka kool, Ämmuste kool, Tartu Maarja kool ja Lahmuse kool.

Tagasi üles