30. kord - staažikad jooksumehed taas kohal

Foto: Margus Ansu

Eestis on seitse meest, kes on osalenud kõigil eelnenud 29 Tartu jooksumaratonil ning tulevad jooksma ka tänavusele juubelijooksule. Tartu Postimehel õnnestus tabada viis meest seitsmest ja uurida, mis neil esimesest jooksust meeles on.

Heino Miina jooksis võileib taskus

Kui 1983. aastal esimese Tartu jooksumaratoni stardipauk kõlas, hakkas teiste seas jooksma ka tollal 16-aastane Heino Miina.

«Olin samal aastal ka esimest korda ümber Viljandi järve jooksnud ja siis treener ütleski, et mis see nüüd ära pole,» meenutas Miina, kes pani esimeseks jooksuks vorstivõileiva taskusse. Eks ikka juhuks, kui ära kukkuma hakkab. Aga võileib sinna jäigi, sest jooks oli treenitud noormehele üsna lihtne.

Kui esimene jooks tehtud, tuli teine ja ega kolmaski tulemata jäänud ning nii jooksumaraton mehele traditsiooniks saigi. Tartu jooksus 30. kord tuleb alles nädala lõpus, ümber Viljandi järve jooksis Heino Miina 30. korda aga juba mai alguses.

«Eks tuleb ära teha ja aega tahaks ikka paremat kui eelmisel aastal,» lausus Miina, kuid möönis, et sel aastal kiusab teda veidi vigastus.  

Mehe treeningufilosoofia on lihtne: õhtuti tuleb end välja ajada ja joosta, aga samas peab treening olema puhkus. «Kui vägistama hakkad, siis tuleb ära lõpetada,» ütles ta ja lisas, et jooksmine muutub raskeks siis, kui see ise endale raskeks teha. «Tempo ei tohi sinust võitu saada, vaid sina pead ise tempost üle olema!» kõlab jooksuhundi Heino Miina soovitus.

Hans Nurmoja sattus ülemusega kaasa

1983. aastal töötas tollal 40-aastane Hans Nurmoja autojuhina ning tema töödejuhataja kutsus ta jooksumaratonile kaasa. «Korra hakkasin tervisesportlasena käima, sõbrad trehvasid ka sportlikud ja nii iseenesest käin siiani,» rääkis Nurmoja.

Esimene jooks on talle senini kõige raskem olnud, sest varem polnud ta kunagi korraga nii pikka distantsi jooksnud ning valis alguses nii kiire tempo, et jooksu lõpus pidi endaga kõvasti võitlema.

Nüüdseks on ta läbinud 25 pikka maratoni ja neli korda 10 kilomeetri rada, viimase plaanib ta läbida ka sel aastal.

Lisaks jooksmisele naudib Nurmoja suusatamist ja jalgrattasõitu. Nii suusamaratonil kui rattarallil on ta osalenud üle kümne korra.

«Mulle meeldis juba noorena suusatada ja rattaga sõita, aga ma kimasin niisama, mitte ei teinud spetsiaalselt trenni,» rääkis ta.

Sel kevadel pole Nurmoja kogunenud jooksukilomeetreid lugenud, kuid arvas, et neid võib olla umbes sada. Pärast lume sulamist on ta treeninguringil käinud enamasti kolm korda nädalas, kusjuures jooksma läheb ta hommikul kohe peale võimlemist, et mitte päeva peale jätta. Raja läbimise ajast tähtsamaks peab Nurmoja tervisesporti. «Mina jooksen tunde järgi!»

Tõnu Odamus naudib spordipidu

Esimesele jooksumaratonile anti start Raekoja platsilt, mäletab tollal 39-aastane olnud Tõnu Odamus. Ta on väga rõõmus, et jooksurada on nüüd metsa vahel, sest asfaldil jooksmine talle ei meeldi.

«Ma arvan, et kui ma oleks mööda asfalti palju jooksnud, siis ma praegu enam ei jooksekski,» põhjendas mees, miks ta näiteks Tallinna sügisjooksul ei osale.

Eluaegsele spordimehele on Tartu neliküritus tavaks saanud. «Mõnele on laulupidu, aga minule on spordipidu! Saan tuttavatega kokku ja väike võistlusmoment on ka,» sõnas ta. Lisaks jooksusündmusele on Odamus platsis ka suusa-, ratta- ja koguni rulluisusõitudel.
Treeninguvorm on tal praegu enda sõnul enam-vähem hea.

Odamus arvas, et 10 kilomeetri distants oleks talle ideaalne, aga kuni tervis lubab, üritab ikka pika distantsi läbida. Enne pühapäevast starti plaanib ta veel Pärnumaal Jõulumäel soojenduseks ühe duatloni läbida.

Tõnu Pullerits tuleb vanu sõpru kohtama

Esimese jooksumaratoni ajal 34-aastane olnud Tõnu Pullerits rääkis, et võistles tol ajal koos sõpruskonnaga nii paljudel rahvaspordiüritustel, et täpselt seda võistlust kuidagi eriliselt meenutada ei oskagi. «Eks oli suur pidupäev jooksjatele,» arvas ta.

Siiani ajab teda jooksuringile armastus jooksmise ja üldiselt spordi vastu. «Mulle on sellest lausa vajadus saanud, sest nii on tervis korras ja keha vormis,» kirjeldas Pullerits. Samuti on rahvaspordiüritus hea võimalus vanade sõprade kohtamiseks ning enda proovile panemiseks. Võrdlus omasugustega lisab ka tahet veel paremaks saada.

Pullerits arvas, et sel kevadel on ta jooksnud mõnisada kilomeetrit ning muidugi on treeninguna kirjas ka tublisti kilomeetreid suuskadel.

«Jalgrattaga sõidan ka, vahel on hea just põlveliigestele jooksmisest puhkust anda,» lisas Pullerits.

Jooksutempo valimisel soovitab ta kuulata oma südant ja hingamist ning otsustada vastavalt sisetundele nii, et end kinni ei jookseks ja pärast oleks hea olla.

Matti Silber jooksis lõpu sokkide väel

1983. aastal 33-aastane Matti Silber ütles, et kõige esimesest jooksumaratonist ei mäleta ta tuhkagi, kuid see-eest meenus talle üks järgmistest kordadest, kui ta distantsi kaks viimast kilomeetrit sokkide väel jooksis, sest unustas oma jooksukingad koju ja laenas asendusjalanõud sõbralt, kuid need olid paar numbrit väiksemad.

«Lõpuks, kui need jalast ära võtsin, oli tunne, nagu oleksid tiivad kasvanud,» kirjeldas Silber humoorikat vahejuhtumit.

Jooksmispisiku sai Silber külge juba koolipoisina ja kord on ta 400 meetri jooksus lausa Tartu noorte meister olnud. «Minuga on nii, et kui kuskil käima hakkan, siis ka jään,» selgitas ta seda, kuidas on juhtunud nii, et ta tuleb 30. korda Tartu jooksumaratonil jooksma ja kuu alguses jooksis juba 45. korda Viljandis ümber järve. Kõige enam peab ta lugu heast seltskonnast ja võimalusest end proovile panna, ka meeldib mehele väga praegune rada.

Et sel aastal on Silberit mõneti häirinud jalavalud ning just treeningu alustamine on talle veidi piinarikas, siis harjutuskilomeetreid on tal kogunenud ligi 30, mida huvitaval kombel on vähem kui sel aastal läbi joostud rahvajooksude kilomeetreid.

«Ennast ribadeks ma ei jookse, peab ikka nautima!» selgitas pühapäeval 23 kilomeetri distantsil startiv Silber oma jooksupõhimõtet.

30. korda tulevad jooksma ka Udo Lüüs ja Väino Erilaid, keda Tartu Postimehel sel korral kätte saada ei õnnestunud.

30 aastat  Tartu jooksu

• 1982. aastal ilmavalgust näinud Tartu rattarallit saatnud edust ja jooksusõprade survest tulenevalt sündis 1983. aastal Tartu sügisjooks. Poolmaraton kulges läbi Tartu linna: start anti kesklinnas Emajõe ääres ja finišipaigaks sai ülikooli staadion.

• Osavõturohkemad aastad olid 1984–1987 ning raskeim periood 1990ndate algus. Enne 2010. aastat, kui osales 5418 inimest, oli rekord 1987. aastast, kui jooksusõpru kogunes 4421. Statistika järgi oli kesiseim osavõtt 1997. aastal, kui eri distantsidel osales vaid 402 registreeritut.

• 1999. aasta sügisel peeti viimane Tartu sügisjooks, seda juba uuel rajal. Linnamiljöö ja asfaltkattega rada vahetati jooksmiseks tervislikuma keskkonna vastu ning võistlus viidi üle Lõuna-Eesti loodusesse, suusamaratoniga seotud kohtadesse.

• Aastal 2000 toimus järgmine suur muudatus: jooksuvõistlus toodi sügisest kevadesse ja sügisjooksust sai jooksumaraton. Distantside pikkus jäi samaks: põhidistants 23 km, lühike 10 km.

• 2004. aastal lisandus jooksuürituse programmi ka 10 km kepikõnd, mis sai Eesti esimeseks kepikõnniürituseks ja leidis kohe ka oma osalejaskonna. 2007. aastast saab läbida ka 23 km kepikõndi.

• Tavapärased lastejooksud on alati põhivõistluseelsel laupäeval Tartus. Lisaks peetakse pühapäeval lastejooksud stardipaigas Otepääl ja finišialas Tartumaa tervisespordikeskuses.

• 23,4-kilomeetrise raja rekordi omanikeks on 2010. aastast Taivo Püi ja Kenya jooksja Irene Chepkirui.

• Sel aastal tuleb osalema üheksa varasemate jooksude võitjat. Läbi sügisjooksu ja jooksumaratoni ajaloo on enim võite kogunud Pavel Loskutov (seitse) ja Vjatšeslav Košelev (viis). Naistest on edukaimad olnud Ille Kukk (üheksa võitu) ja Külli Kaljus (seitse). 13 korda jooksul osalenud Kukk jookseb seekord 10 kilomeetri distantsil. Eelmisel aastal läksid võidud Etioopiast pärit jooksjaile: meestest võitis Raji Assefa Worku ja naistest Etaferu Wodaj Temesgen, kes üldarvestuses oli 22. kohal.

Allikas: klubi Tartu Maraton

Tartu jooksumaratoni programm

Reede, 11. mai

• 9–19 on maaülikooli spordihoones avatud võistlus- ja messikeskus, kus toimub registreerimine ja väljastatakse stardinumbrid.

Laupäev, 12. mai

• 9–19 on maaülikooli spordihoones avatud võistlus- ja messikeskus, kus registreeritakse kella 17ni ja stardinumbreid väljastatakse kella 19ni.

Tartus Tähtvere spordipargis Tillujooks

• 11.00 kuni 3-aastased 400 m

• 11.10 4-aastased 400 m

• 11.20 5-aastased 850 m

• 11.30 6-aastased 850 m

• 11.40 7-aastased 850 m

• 11.50 8-aastased 850 m

• 12.00 auhindade loosimine

• 12.00 avatud raja jooks ja kepikõnd 4,3 km

Minimaraton

• 12.10 8–9-aastased 2 km

• 12.20 10–11-aastased 2 km

• 12.30 12-aastased ja vanemad 2 km

• 12.40 auhindade loosimine

Pühapäev, 13. mai

30. Tartu jooksumaraton Otepääl Tehvandi spordikeskuse staadionil

• 9–10.50 stardimaterjalide väljastamine (23 km)

• 11.00 23 km jooksu ja kepikõnni start

Otepää lastejooks

• 10.00 kuni 5-aastased 250 m

10.10 5–7-aastased 500 m

10.20 8—10-aastased 500 m

10.30 11-aastased ja vanemad 500 m

Tartumaa tervisespordikeskuses

• 11–12.50 stardimaterjalide väljastamine (10 km)

• 11.30 Elva lastejooks 500 m

• 12.10 23 km võitja finišis

• 12.20 lilleautasustamine ja intervjuu võitjatega

• 13.00 10 km jooksu start

• 13.15 10 km kepikõnni start

• 13.30 autasustamine

• 14.00 vanuserühmade, klubide ja firmade autasustamine

• 15.00 vanuserühmade autasustamine

• 16.30 finiš suletakse