Kunstimaja maadleb lekkiva katusega

Kristiina Reidolv näitab läbijooksust tekkinud kahjustusi oma Tartu Kunstimaja ülemisel korrusel asuvas korteris.

FOTO: Kristjan Teedema

Üle kahe aasta Tartu Kunstnike Liiduga lekkiva katuse pärast puid ja maid jaganud Kristiina Reidolv tunneb korterist vaid pangalaenu ja küttearvete maksmise rõõmu. Liit näitab näpuga katusefirmale.

2009. aasta veebruaris Vanemuise 26 kunstimajja ostetud ühetoalises korteris sai etendusasutuste liidu tegevjuht Kristiina Reidolv muretult elada vähem kui aasta. 2010. aasta märtsis, esimeste suurte suladega, hakkas äsja remonditud eluaseme lagi tilkuma.

Sein ja lagi ülemise korruse vintskapiakna kõrval Reidolvi kööginurgas on praegu laiguline ja käega kompides rõske. Tuba täidab üsna läpatav lehk, kuigi enda sõnul tavatseb korteriomanik hoida akent poikvel isegi talvel, et kogunevat niiskust välja lasta.

«Pöördusin kohe ühistu poole ja ühistu lubas katuse korda teha,» meenutas Reidolv 2010. aasta kevadtalve. «Ma ei muretsenud, kuni tuli järgmine talv ja vesi lausa voolas mööda seina. Siis sain teada, et ühistu pole midagi teinud.»

Keeruline maja

Uue läbijooksu avastas Reidolv 2010. aasta 28. detsembril. 2011. aasta 9. jaanuaril pöördus ta kahjuteatega kindlustusfirmasse, lootes sealt saada remondiraha, kuid pidi 8. veebruaril vastust lugedes pettuma: firma keeldus kahju hüvitamisest, sest ei hinnanud juhtumit ettenägematuks ja ootamatuks.

Vanemuise 26 majas erastatud kortereid, mis moodustavad maja üldpinnast umbes veerandi, haldab korteriühistu Katus. Ülejäänu kuulub Tartu Kunstnike Liidule. Katuse juhatuse liige Erika Pedak, kes oli kaks aastat tagasi ühistu esimees, sedastab vastutuse hajumist.

«Meil on keeruline maja. Haldusasju on ajanud kunstnike liit, ühistu on maksnud liidule asjaajamise eest,» selgitas Pedak.

Tartu Kunstnike Liidu juhatuse esimees Markus Toompere tõdes, et liit on ajanud katuseasju pärast läbijooksude ilmnemist ning tellis ka 2004. aastal firmalt Bestorkate Tartu kivikatuse asemele valtsplekk-katuse. Toompere tunnistas, et init­siatiivikust oleks võinud paaril viimasel aastal olla rohkem nii liidu kui ühistu poolel.

«Näeksin meelsasti, et ka korteriühistu võtaks mingi vastutuse ega näitaks ainult näpuga liidu poole,» lausus Toompere.

2011. aasta suvel tellis kunstnike liit maaülikooli ehitusõppejõult Kadri Keskkülalt ekspertiisi, mis kirjeldab seitset peamist katusepanekul tehtud viga. Kriitika algab renoveerimisprojekti puudumisest ja räästatuulutuste kinniehitamisest ning lõpeb valesti ehitatud veeneelude ja katusepleki tootja paigaldusjuhendi täieliku eiramisega.

Bestorkate Tartu juhataja Teet Torila arvates oli ekspertiis erapoolik, lõhnates maksja tellitud muusika järele. Torilal pole kahtlust, et kunstimaja katuse lõhkus maja haldaja ise, kui sellelt 2009.-2010. aasta talvel oskamatult lund rookis.

«Peaaegu kuus aastat ju probleeme polnud,» märkis Torila. «Selle maja ühistu ja kunstnike liidu kohta ütleksin, et üks asi on olla hoone omanik, teine asi seda hallata. Süüdlast ei maksa mujalt otsida.»

Uus ekspertiis tegemisel

Mullu sügisel käis Bestorkate Tartu kunstimaja katusel tasuta pisiparandusi tegemas, kuid Torila sõnul ei maksa sellest välja lugeda ehitusvigade tunnistamist, vaid üksnes head tahet. Garantii sai läbi juba 2006. aastal ja meie firmalt pole mõtet midagi nõuda, lisas Torila.

Toompere ei jäta jonni ja lootust. Praegu on kunstnike liidu tellimisel tegemisel lisaekspertiis, mis peab ütlema, mida ja mis alusel saab Bestor­kate Tartult nõuda. Ta usub, et enne uut talve on katus korras.

Tagasi üles