Treffneri abiturient Olivia Luige suudab rääkida imekiiresti ja sealjuures mõtestatult ning tema jutu tempot ei võta maha ka sellised võõrad sõnad nagu virgatsaine, dopamiin või retseptor.
Võitja uuris ajuhaiguse ravi
9. mai 2012, 09:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talvel esitas Luige õpilaste teadustööde konkursile uurimuse, mille pealkiri on üsna hirmuäratav: «Virgatsaine dopamiini ohjamine skisofreeniaravis: dopamiini D2- ja D3-retseptorite antagonistide tuvastamine».
Väga lihtsalt öeldes uuris Luige Tallinna Tehnikaülikoolis loodud kahte sarnast ainet, et teada saada, kas neid võiks kasutada skisofreenia ravimiseks, ning veetis selleks tunde ülikooli keemialaboris.
Tulemus oli mõnes mõttes kurb: ühest ainest pole üldse kasu, teine võiks teoreetiliselt toimida, aga seda läheks vaja ebamõistlikult palju.
Huvi välismaale minna
Neiu ei jõudnud selle uurimistöö juurde omal algatusel. 11. klassis said keemiast huvitatud treffneristid pakkumise minna ülikooli laboritesse ning Luige jäi seal Reet Reinart-Okugbeni juhendada. Just juhendajalt tuli ettepanek midagi sellist proovida.
Oma töö käigus sai neiu lisaks keemiateadmistele palju teada ka skisofreenia kohta. Näiteks sai ta teada, et seda haigust põdevad inimesed kahtlustavad tavaliselt naabreid enda vastu suunatud vandenõudes ning sageli lõppeb see rünnakuga naabri vastu.
Nii nagu ikka, sai ka Luige keemiaarmastus alguse tänu imeheale õpetajale põhikoolis ning oma tulevikugi kavatseb ta just selle erialaga siduda. Ja ikka biokeemia, mitte materjaliteadusega.
«Ma tahaks välismaale minna, seal puhuvad keemias uued tuuled,» rääkis Luige. Praegu kaalub ta näiteks Edinburghi ülikooli Šotimaal. Kõigepealt õpib ta kindlasti keemiat, hiljem võib-olla spetsialiseerub näiteks neuroloogiale.
Konkursi korraldaja SA Archimedese teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk rääkis, et sel aastal oli töid märgatavalt rohkem kui varem, eelmisel aastal sada, sel korral juba 123.
Tema sõnul on põhjuseks ilmselt see, et nüüd nõuab ka riiklik õppekava gümnaasiumiastmes uurimistöö tegemist, varem oli see mõnede koolide eripära.
Nii häid kui halbu töid
Tööde kvaliteet on endiselt seinast seina: esitati väga nõrku töid, kuid palju ka Olivia Luige töö sarnaseid, mis olid tehtud koos juhendajaga kõrgkoolist.
Tuisk rääkis, et töid hindab mitmekülgne komisjon ja lisaks esitatakse need ka retsenseerida oma ala spetsialistile. Paremusjärjestuses ei arvestata niivõrd töö tulemust, vaid kuidas see on saadud.
Näiteks peab olema noor selgelt püstitanud oma uuringu eesmärgid ja probleemid ning tulemust analüüsinud.
Nii põhikooli- kui gümnaasiumiastmes anti välja kuus preemiat, mille saajate hulgas oli lisaks mitmele keemiatööle ka näiteks uuring Kuressaare õhusaaste kohta ja eesti kirjanike maastikukirjelduste analüüs.
Õpilaste teadustööde konkurss
• Võistlusele laekus 123 tööd, neist 95 gümnaasiumiastmes.
• Tartust oli preemiasaajaid kolm.
• Gümnaasiumiastmes sai Olivia Luige HTG-st esimese preemia töö eest «Virgatsaine dopamiini ohjamine skisofreeniaravis: dopamiini D2- ja D3-retseptorite antagonistide tuvastamine».
• Samas astmes sai HTG vilistlane Anna Maria Punab teise preemia töö eest «Gümnaasiumiõpilaste õppeedukuse ja õnnelikkuse vahelised seosed».
• Põhikooliastmes sai Henri Maalmann Ülenurme gümnaasiumist preemia töö eest «Kahe sõrmkäpa kasvukohaeelistused ja nende võrdlus Tartu ümbruses».
• Lisaks sai eripreemia, osavõtu 23. International Wildlife Research Week’ist Šveitsis, Liisi Sünd Nõo reaalgümnaasiumist töö eest «Loopealsete liigilise koosseisu ja kvaliteedi vahelised seosed».