Rektorikandidaadid: valime eelissuunad ja ergutame koostööd

FOTO: Margus Ansu

Tartu Ülikooli rektori kandidaadid püüaks rektorina edendada erialadevahelist koostööd, professorid Mart Ustav ja Volli Kalm peavad vältimatuks rahvusvahelise potentsiaaliga uurimisalade eelisarendamist.

Professor Volli Kalm meenutas, et eristaatuse andmine mõnele erialale või nende töötajatele poleks ülikoolis uus nähtus: üheksakümnendail aastail said eritasu õigusteaduskonna õppejõud, praegu on eristaatuses arstid-õppejõud, kellel on töökohustused nii ülikoolis kui sihtasutuses TÜ Kliinikum.

«Eristaatusega professuure võib olla otstarbekas luua mõne eriala toetuseks mujalgi,» arvas Kalm, meenutades, et ülikooli senat on juba moodustanud vastavate põhimõtete väljatöötamiseks komisjoni.

Mis on oluline kõigile

Volli Kalmu arvates tuleb ülikoolil määratleda osalemine ja eesmärgid globaalsete probleemide lahendamisel: kliima- ja keskkonnamuutused, tulevikuenergeetika, toidu ja muude loodusressursside jätkumine, haigused, rahvuskonfliktid, migratsioon jm.

«Kui ülikool suudaks igas nimetatud rubriigis olla konkurentsivõimeline kahe kuni kuue tegevusega, oleks väga hästi,» hindas Kalm.

Kalm märkis, et 2014. aastal hakkab Euroopa Liit andma rohkem raha nn sotsiaalmajandusliku mõjuga uurimisvaldkondadele ja loomulikult tuleks ülikoolil sellest kasu lõigata, piiritledes oma eelisuuritavad suunad.
«Ülikool on valmis rõhuasetuste muutuseks, seda peegeldab näiteks loodus- ja tehnoloogiateaduskonna otsus vähendada keskkonnakaitse eriala vastuvõttu füüsikaliste loodusteaduste ning bioloogia kasuks,» näitlikustas Volli Kalm.

Kuigi Kalm ei pea võimalikuks hakata lõhkuma laiapõhjalist universitas'e tüüpi ülikooli, rõhutab ta, et kõigis teadusvaldkondades pole võimalik rahvusvahelisel tasemel tegutseda. «Seda ei suuda ka Eesti tervikuna,» lisas Kalm.

Õppekavu vähemaks

Volli Kalmu arvates oleks ülikoolil mõistlik kaaluda õppekavade hulga kärpimist ja lähedaste kavade ühendamist, kindlasti tuleb aga vähendada õppekavade jäikust ja bürokraatlikku ülesehitust.
Kalm vihjas õppekavade rohkuse kontekstis ülikooli maalierialale, ütlemata siiski otse, et ülikool peaks sellest loobuma.

«Fokuseerimine oma tugevustele või ühiskonna ootustele on väga ratsionaalne tegevus, kuid konkreetselt Tartu Ülikooli puhul tuleb arvestada, et me võimalikke valikuid tehes ei surmaks üht meie põhiväärtust – universitas'e tüüpi mitmekülgsust, vastastikuse koostöö ja rikastumise võimalust,» rõhutas Kalm.

Kalmu arvates peavad kõik neli teadusvaldkonda – hu­ma­nitaaria, sotsiaalteadused, loodus- ja tehnikateadused ning tervishoid – jääma siiski võrdselt tähtsaks ja arendatavaks, kuid iga valdkond peab kitsamalt spetsialiseeruma.

«Eesti riigi teaduseelarvest finantseeritakse põhimõtteliselt kõiki teadussuundi eeldusel, et rahvusvaheliselt arvestatav kvaliteet on olemas,» selgitas Kalm. «Ka neid vahendeid on aga võimalik ja vajalik koondada nõrgematelt gruppidelt tugevamate kasuks nii, et teaduste erialane kaetus ei kahane.»

Avastus sünnib koostöös

Professor Mart Ustavi arvates peab ülikool määratlema strateegiliselt olulised uurimisvaldkonnad, sest on võimatu arendada kompetentsi kõrgtasemel kõigis teadussuundades.

Ustavi enda hinnangul on peatähtsad infotehnoloogia, materjalitehnoloogia uute anorgaaniliste, orgaaniliste ja polümeersete materjalidega, meditsiiniteadus eesotsas inimgeneetikaga, energeetikatehnoloogia ning süsteemibioloogiline uurimistöö.

Samas ei jätnud Ustav nimetamata ka uurimissuundade laiendamist humanitaarias ja majanduses.

«Vajalik on strateegiliste suundade integreeritud arendamine,» täpsustas Ustav, rõhutades, et vaid nii saavad sündida tõelised avastused ja saab luua uut väärtust.

Ustav peab mitme ala inimeste koostööd tohutult tähtsaks uute tehnoloogiate sünnitamisel energeetikas, samuti biomeditsiinis ja süsteemibioloogias. Samas tõi ta elust enesest eeskujuks arheoloogide, keeleteadlaste, ökoloogide ja geeniteadlaste ühise uurimisprojekti.

«Me peame nägema tulevikuarenguid, kuhu me saame teaduses liikuda, kuhu liigub maailm, mida on tarvis lisada olemasolevaile teadmistele ja kellega me saaksime koostööd teha,» usub Ustav.

Ta kordas oma varasemat mõtet, et strateegiliselt oluliseks tunnistatavaid erialasid ei saa stimuleerida teistelt erialadelt raha ära võttes, vaid seda välismaa fondidest ja firmadelt juurde meelitades. Osaliselt kasutamata abijõudu rahataotluste vormistamisel näeb Ustav ülikooli teadus- ja arendusosakonnas.

Ebaolulist pole

Professor Toivo Maimets rõhutaks rektorina eeskätt koostööd ja põimumist uurimisvaldkondade vahel ning hoiatab, et mõnd praegu strateegiliselt tähtsana paistvat uurimissuunda ülemäära tähtsustades võivad teised jääda tulevikus vaeslapse ossa.

«Ehkki see võib kõlada triviaalselt, peaks kõik erialad, millega Tartu Ülikoolis tegeletakse, olema riigi arengu seisukohast vajalikud, seega vajavad nad nii esiletoomist kui ka väärtustamist,» toonitas Maimets.

«Loomulik areng sisaldab ka seda, et teatud aegadel on vajalik üks, teistel teine eriala ning siis tuleb neid ka vastavalt stimuleerida.»

Toivo Maimetsa hinnangul tuleb hankida lisaraha teadusse erialade piire ületades ning soodustades erialade koostööd mitme ülikooli vahel.

Koostööst tekkiva sünergia hea näitena mainis Maimets kümme aastat tagasi loodud TÜ eetikakeskust, kus on ühendatud kaheksa teaduskonna jõud.

Kas olete sel kevadel saanud käe mullaseks teha?

Volli Kalm
Rektorikandidaat, teadusagentuuri juht

Olen küll. Mul on Otepääst natuke eemal suveelamiseks mõeldud talu. Kartulit me ei pane, istutame puid ja koos abikaasaga lilli. Sel aastal olen istutanud kaks mändi ja madalaid põõsaskadakaid.
Lilli valib istutamiseks enamasti abikaasa: tulpe, nartsisse, maikellukesi, pojenge, krookusi, fuksiaid. Kuna me teeme veranda ette terrassi, tuli meil osa nartsisse, maikellukesi ja muid lilli, mis jalgu jäid, ümber istutada.

Kasvatame natuke maitserohelist grillimiseks, seal peenras on veel natuke töid teha. Muru ma veel niitnud pole, aga on näha, et varsti tuleb seda teha.

Toivo Maimets
Rektorikandidaat, professor

Olen küll, muidugi. Elame Ihastes ridaelamus, mille ümber on terve rida roosipõõsaid, mis tahtsid tagasilõikamist ja mulla alt vabastamist. Üks vana mustasõstrapõõsas tuli välja kaevata. Nä­da­la­vahetusiti on mu käed alatihti mullased.

Muru olen ka juba korra niitnud ja pean ütlema, et muruniitja käivitus esimese tõmbega, mis on kindlasti hea märk. Mere ääres on meil ka maakodu, aga sinna tuleb kevad õnneks hiljem.

Mart Ustav
Rektorikandidaat, professor

Ma pole mitte ainult kätt mullaseks teinud, vaid oma pargis juba kaks korda muru niitnud. Lisaks olen istutanud puid: lehiseid, vahtraid, sahhalini kirsse, amuuri toomingaid ja üüratult palju igat liiki põõsaid.
Asjaolude kokkulangemise tõttu juhtus, et me saime Eesti Vabariigi taastamise järel laiendada oma suvekodu endise talu piiridesse, otsustasime rajada hektarisuuruse barokkstiilis pargi ja taha inglise stiilis metsapargi.

Tagasi üles