Lugeja kiri: Tiit Veeberi teod ei unune

Jüri Laurson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Iga inimene, kes siit ilmast lahkub, jätab endast jälje – Tiit Veeber jättis endast järele erakordselt laia ja sügava jälje. Kuigi tema jalajälge ei ole vormitud Tartu teiste kuulsate inimeste betoonist jala­jäl­gede hulka, jääb tema tegude jälg kustumatult väga paljude inimeste südametesse ja mälestustesse.

Tiit Veeber oli erakordselt lahke, töökas, abivalmis, algatusvõimeline ja sihikindel ettevõtja, kelle ettekujutus oma tööst oli kümmekond aastat teistest ees.

Eesti Vabariigi algusaastail kasutas Tartu keskkatlamaja linna kaugküttesüsteemis sooja tootmiseks masuuti ja maagaasi, mille hinnad tõusid järsult ja oli kuulda, et Venemaa keerab maagaasikraani sootuks kinni.

Tiit Veeber ehitas energeetika kriisist väljapääsemiseks 2009. aastaks turbaküttel töötava soojuselektrijaama. See ei läinud lihtsalt, aastaid tuli bürokraatiast jagu saamiseks piike murda.

Tiit Veeber valutas südant Tartu elanike toasooja pärast ja tegi kõik võimaliku, et kindlustada stabiilne soojavarustus. Ta oli ise kõva töömees, kes rassis koos töömeestega soojatorustike ehitusel nii kraavi põhjas labidamehena kui kraavist väljas masinatel. Ta on rajanud ja toetanud paljusid ettevõtteid eesmärgiga, et inimesed saaksid tööd.

Ei ole aastatki möödas, kui Tiit Veeberi toetusel avati Kambjas 37-tonnine perekonnakivi «Hoidke meid alles», kahjuks pidi ta ise lahkuma liiga varakult.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles