Kevad algas vagaselt

Siilid on kõige paremad puukide levitajad, nad ei saa puuke oma okaste vahelt kätte.

FOTO: Kristjan Teedema

Puuke on Eestis aasta-aastalt üha rohkem, neid jätkub ka linnaaedadesse, kinnitab bioloog Mati Martin. «Tänavu kevadel on puuke Tartu- ja Jõgevamaa metsades haruldaselt vähe,» ütleb aga elupõline metsamees ja loodusretkejuht Vahur Sepp.

Kogu kevade palju metsas olnud ja seal tihti ka ööbinud Vahur Sepp räägib, et tavaliselt on ta mai alguseks enda küljest välja tõmmanud oma viis puuki, kuid tänavu pole ükski puuk ta külge kinni imenud, retkejuht on neid rõivastelt leidnud vaid viis tükki.

«Ka üks mu tuttav taks, kes käib tihti metsas, on tänavu veel puugivaba,» lisab ta. «Ilmselt on asi selles vinduvas kevades.»

Puugihooaeg algab tavaliselt aprillis ja kestab oktoobrini. Esimesed puugid ilmuvad kohe pärast lume sulamist. Võsapuuke kohtab kuni novembrini, eriti sageli on neid mais-juunis ja augustis. Laanepuugi aktiivsusperiood on lühem, juuli lõpuni, kõrgaeg on neil mais ja juuni alguses.

Puugirohkusel on mitu põhjust. «Osa põlde on jäetud võsastuma ja need paigad on head elukohad puukide toitjatele-levitajatele hiirtele, siilidele ja rebastele,» ütleb Mati Martin.

Marutaudivaktsiini mõjul on kasvanud puugikandjate kährikute ja rebaste hulk, viimased tassivad puuke ka linna.

Linnas võtavad rebastelt puugid üle siilid, kes on kõige paremad puukide levitajad, sest nad ise ei saa puuke okaste vahelt kätte. Varsti leiavad puugid üles vabalt ringi liikuvad koerad ja kassid, kes võivad vereimejad ka majapidamistesse tassida.

«Kindlasti on puukidele hästi mõjunud ka see, et Eestis ei tohi enam kulu põletada,» lisab Martin.
 

Tagasi üles