/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2012/05/03/1085538t1hf568.jpg)
Nõo kandis piimakarja ja põldu pidaval Esta ja Andres Tammel ning nende poegadel tuleb see kevad teisiti: nad hakkavad oma uue külvikuga kohe külvama, maa kündmine ja randaalimine jääb ära.
Tamme pere lõpetab maa kündmise
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Jah, kündmine ning randaalimine jääb otsekülvikuga ära,» muheles Tamme pere vanim poeg Madis Tamm ilma teisest otsast ostetud otsekülvikust rääkides. «Otsekülvik hoiab kiirel põllutööde ajal aega kokku. Maal pole ka töötajaid kuskilt võtta. Loodame, et uus külvik hoiab tööjõu pealt kokku.»
Soone Farm OÜ peremees Andres Tamm ning ta pojad Madis ja Tõnis soetasid Uus-Meremaal tehtud Gross-Sloti otsekülviku Põlvamaal asuva Tobrelutsude talu eeskujul.
Sügis näitab, kuidas sobib
«Tobrelutsud teevad samasuguse külvikuga neli aastat otsekülvi,» rääkis Soone Farmi loomakasvatusjuht Esta Tamm. «Nad olid tootjafirmale juba tuttavad ja aitasid ka meil tootjaga asju ajada, põllutehnikat müüv Tatoli korraldas tellimuse. Üksi oleks see olnud keeruline ettevõtmine, sest mida teab Uus-Meremaa Andres, Madis ja Tõnis Tammest.»
Madis Tamm hakkas asju ajama mullu detsembris ja 24. aprillil jõudis konteiner otsekülvikuga kohale. Kokkupanekuks kulus nädal, 1. mail tegi Madis Tamm uue tööriistaga esimese täispika külvipäeva. «Tolmu oli külvates vähem, muud erinevust esialgu polnud,» ütles ta.
Gross-Sloti otsekülvik, mille töölaius on 6,2 meetrit, jätab endast maha sirge külvivao. Erikujuline seemendi lõikab kündmata maasse ristikujulise augu, mille ühte otsa läheb seeme ja teise väetis. Keskmiselt jõuab selle masinaga külvata viis hektarit tunnis. Otsekülvi kasutatakse Uus-Meremaal, Austraalias ja ka Ameerikas.
«Eks sügisel näeme, kuidas tänavune külv õnnestus,» märkis Madis Tamm. «Otsekülv Tamme perel ilmselt õigustab end, sest neil pole teraviljakasvatuses nii lai ampluaa nagu meil,» ütles Tartu Agro taimekasvatusjuht Eino Härm.
Tartu Agro proovis otsekülvi, kuid pöördus tagasi tavapärase maaharimise juurde.
«Otsekülviga pole võimalik sertifitseeritud seemet kasvatada,» selgitas Eino Härm. «Pehme talvega säilitab mullune seeme põllul idanevuse ja pole need põllud ka väga umbrohuvabad.»
Maa otsustab
Ka Vara vallas teravilja kasvatav TÜ Kaarli proovis mõni aasta tagasi otsekülvi.
«Saime otsekülviga väga häid saake,» kiitis Kaarli juht Madis Avi. «Aga see tuli katki jätta, sest otsekülv tahab liiva- ja kruusamaad. Meil on siin aga palju savimaad. Paar aastat saad neil põldudel otsekülvi teha, siis jääb maa ummuksisse ja hakkab uputama. Tammedele peaks otsekülvik maa järgi sobima.»
Andres, Madis ja Tõnis Tamm ostsid Gross-Sloti külviku 270 000 euro eest. Sellest rahast 41 protsenti saadi põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametist toetust. Andres Tamme Soone Farmil, Madis Tamme Erumäe Kari OÜ-l ja Tõnis Tamme Tõnise OÜ-l on sel aastal teravilja ja rapsi all 760 hektarit põldu.