/nginx/o/2013/07/05/1876336t1h28b2.jpg)
/nginx/o/2012/05/03/1085600t1h0a0d.jpg)
Ennast mitteametlikuks Tartu hõivajate ühenduseks kutsuvad noored on võtnud enda valdusesse Haava tänaval asuva endise riigivanema Jaan Tõnissoni pärijatele kuuluva kolmekorruselise maja ja tahavad sellest luua oma kogukonna avaliku keskuse.
Noored hõivasid Tõnissoni maja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hakkasime majal silma peal hoidma juba kaks aastat tagasi ja kui möödunud kevadel ilmad soojemaks läksid, lendasime peale,» rääkisid maja leidmisest skvottijate ehk hõivajate esindajad Mari-Liis Leis ja Kertu Mets.
Tüdrukute sõnul oli neil vajadus kogukonna ruumide järele ning Tõnissoni maja tundus selleks sobivat.
«Umbes kuu aega enne esimest talgupäeva panime maja uksele kirja, kus seletasime ära, kes me oleme ja mida me tahame, aga keegi meiega ühendust ei võtnud,» selgitas Tartu kutsehariduskeskuses sekretäriks õppiv Leis.
Tundmatu nähtus
Jaan Tõnissoni poja Heldur Tõnissoniga püüti ühendust võtta ka interneti teel, kuid seegi ei andnud tulemust. Paar nädalat tagasi anti oma tegevusest teada linnavalitsusele ja kohtuti abilinnapea Raimond Tammega.
«Meile selgitati väga põhjalikult seadusi ja ametnikuna ei saa ta meie tegevust mingil juhul heaks kiita, aga teisalt pole see ka linna asi, sest tegu on eraomandiga,» selgitas oma arusaama Mets.
Tüdrukute kinnitusel ei oska linn nende tegevust kuidagi hinnata, sest skvottimine on Eestis veel tundmatu. «Aga meie ühenduse eesmärk ongi propageerida sellist hõivamist.
Hõivamine ei tähenda seda, et sa tuled ja lihtsalt elad. See on ikka panustamine ruumi heaollu. Sa väärtustad, hoiad ja parandad seda, kus sa elad,» rääkis Mets.
Ka Tõnissoni majas on noored parandanud aknaid ja põrandaid, vedanud välja prahti ning pannud tööle päikesepatareil töötava valgustuse.
«Alguses oli pilt üsna kole. Kodutud olid käinud läbi akna sees ja mitmes kohas oli põlemisjälgi. Vedasime siit ära kaks kärutäit prügi, mida polnud võimalik sortida,» kirjeldas Tartu Ülikoolis filosoofiat õppiv Mets ja pakkus, et prügivedu prügilasse ongi olnud maja korrastamisel suurim rahaline kulu.
Krohvi, värvi, pahtli ja muu ehitusmaterjali peale on noortel kulunud vanas rahas kõige rohkem tuhat krooni ja kõik muu on tasuta saadud taaskasutatav materjal.
«Oleme otsinud vanu aknaid ja terve teine korrus on meie klaasitud,» lausus Mets, kes elas möödunud suvel veeta majas mitu kuud. Hoonet on käinud korrastamas paarkümmend hõivajate mõttekaaslast, kellest paljud on seal pikemalt või lühemalt elanud.
Avalik ruum
Noorte soov on kujundada maja selliseks, et seal oleks võimalus aasta läbi elada ja ka avalikke üritusi korraldada. Esimesel korrusel oleks avalik ruum, kus on näiteks Väga Väga Vaba Turu põhimõttel tegutsev Vaba pood, näituseruum ja A-raamatukogu, ning teine korrus võiks olla soovijatele elamiseks.
Esimese katsetuse soovitud suunas teevad hõivajad juba järgmisel nädalal, kui Prima Vista kirjandusfestivali ajal peetakse majas avalikke üritusi ja korraldatakse loovuse töötube.
«Me võtsime nendega ise ühendust ja kuigi neil oli õigusliku poole pealt kahtlusi, olid nad meie ideest vaimustuses,» ütles Mari-Liis Leis ning avaldas lootust, et maja võikski jääda nende kasutusse.
«Kui eelmisel kevadel siia sisse tulime, oli kogu aeg kerge ärevus, et nüüd kohe keegi tuleb. Aga ei tulnud. Ja mida rohkem me tegutseme ja siia oma energiat panustame, seda rohkem sellesse majja kiindume,» lisas Kertu Mets ja selgitas, et nende soov on hõivatud maja abil juhtida tähelepanu erisugustele ruumidega seotud suhetele.