Alanud protsessile järgneb palju suurem

Peeter Waaksi ja Ago Ursel Waaksi kodumaja Põlvamaal, kus puhkes traagiliselt lõppenud tulevahetus. Foto: Kristjan Teedema

Eile arutas Tartu maakohus täpselt aasta eest kaitsepolitseiniku tapnud ja ka ise tulevahetuses hukkunud Ago Ursel Waaksi poja Peeter Waaksi kohtulugu, ent tragöödiat palistanud kriminaalasi jõuab kohtusse alles juunis.

Just selle kriminaalasjaga seoses tulidki politseinikud Ago Ursel Waaksi elamist läbi otsima. Ehkki pärast tragöödiat kinni püütud Peeter Waaksi seostas meedia veel mullu relvade ebaseadusliku käitlemisega tegelenud jõuguga, on tema kohtulugu hoopis teistsugune.

Nüüd juba aasta vanglas istunud mees tunnistab end osaliselt süüdi relvade ja laskemoona ebaseaduslikus hoidmises. Samas kuulus aga Nõukogude ohvitseride ja 1990. aastatel ka kriminaalse Venemaa killer’ite meelisarsenali kuulunud püstol TT ja enamik padruneid Peeter Waaksi väitel hoopis tema isale.

Piibellik lugu

Sootuks ei nõustu Waaks end süüdi tunnistama tulirelva loha­kas hoidmises, mille tagajärjel tapeti inimene ehk siis kuidas ikkagi sai isa kätte poja jahirelva, et tappa kaitsepolitseinik Tarmo Laul ja vigastada veel kaht politseinikku.

Peeter Waaksi väitel hoidis ta oma seaduslikku relva nõuetekohases relvakapis, mida kontrollis ka politseikonstaabel. Selle avamiseks on vaja korraga kaht võtit.

Ometi ei selgunud eile kohtusaalis, kuidas Ago Ursel Waaks relva kapist ikkagi kätte sai – kas relv oli relvakapis ja mehel oli ligipääs võtmetele, kas relvakapp oli sootuks avatud või asus relv parajasti kuskil mujal. Waaksi advokaadi Sirje Musta väitel valitseb selle ümber endiselt segadus.

Esialgu otsustaski Must aeganõudva üldmenetluse kasuks, ent eile tegid nii riigiprokurör Laura Vaik kui Must ettepaneku minna edasi lihtmenetlusega. See tähendab, et kohtunik Madis Kägu teeb oma otsuse nelja paksu toimiku põhjal.

«Esialgu looga tutvudes jäi mulle mulje, et me üritame kohtus lahendada hoopis üht teist sündmust,» viitas Must mullusele tapmisloole. «Aga olen nüüd jõudnud järeldusele, et otsuse langetamiseks piisab ka toimikutes leiduvatest materjalidest. Piibli järgi nuheldakse isade patud laste kätte, aga mina loodan, et kohus ei lase end sellest kaasa tõmmata.»

Igal juhul on selge, et kui uurimine oleks suutnud seostada Peeter Waaksi juunis Tallinnas kohtu ette astuva jõuguga, peaks Tallinna viidama ka Waaks. Mehel on küll olnud kokkupuuteid ühe jõugu liikme, Aimar Mureliga, kes meisterdas tema ebaseaduslikult muretsetud sileraudsest jahipüssist ZK vintraudse püssi, mis sai ka helisummuti ja optilise sihiku.

Waaks muretses süüdistaja väitel ebaseaduslikult veel teisegi vintraudseks ehitatud jahirelva ja ka kaks püstolit. Waaksi isa Ago tappis aga kaitsepolitseiniku ja vigastas politseinikku pojale kuuluva vintpüssiga OP-SKS, millele Peetril oli relvaluba.

Postimees konsulteeris seoses Waaksi relvadega jahindusasjatundjaga, kelle hinnangul on salaküttide jaoks rutiinne tegevus nii summutite kasutamine kui sileraudsete jahipüsside ümberehitamine vintraudseks. Püstolite olemasolu selgitamisega on lood siiski keerulisemad, ehkki salakütid kasutavad püstoleid ka loomade tapmiseks.

Karmid mehed

Relvad on Eestis sadade meeste kirg ning tõenäoliselt soetas Waaks mõned neist ka lihtsalt oma kollektsiooni täiendamiseks ja miks mitte metsa vahel niisama sihtmärkide kõmmutamiseks, sest süüdistuse kohaselt oli tal eri kaliibriga padruneid ligi 800. Tuleb siiski lisada, et meest ei ole varem kordagi kriminaalkorras karistatud. Elektroonilistest kohtulahenditest ei leia ka ühtki teda puudutavat väärteoasja.

Kui aga vaadata juunis kohtu alla astuvat üheksaliikmelist seltskonda, siis see on erakordselt kirju, alustades Lõuna prefekti Tarmo Kohvi endisest autojuhist Üllo Laaneojast ja president Arnold Rüütli autojuhist Avo Kaalust ning lõpetades rahvusvahelise haardega kurjategijatega, nagu Martin Villems või leedukas Robertas Jakštys.

Narkokuritegude eest karistatud ja laias maailmas muidki sulitempe teinud Villems on muide Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Richard Villemsi lihane poeg.

Sellest seltskonnast kaheksa tegeles relvade ebaseadusliku käitlemisega. Kolm meest – Jakštys, Kalmer Tiido ja Andrus Mürk – lähevad kohtu alla seoses salakaubaveoga. Seitse meest läheb kohtusse seoses tulirelva helisummuti, laser- ja öösihiku ebaseadusliku käitlemisega. Kokkuvõttes on kohtuprotsess seotud tulirelvade pidamisega väga erinevatel ebaseaduslikel viisidel.

Osa mehi valmistasid süüdistuse kohaselt ka ise relvade osi, panid neist relvi kokku ja lisaks sellele muudeti laskekõlbmatuid relvi uuesti laskekõlblikuks.

Kõigepealt muudeti relvad laskekõlbmatuks, seejärel lasti need registrist maha kanda. Siis tehti mahakantud relvad uuesti laskmiskõlblikuks. Eestlased vedasid Leetu relvi ise, mõnikord aga saatis Jakš­tys kellegi relvadele järele.

Pole teada, kuhu need Leetu eksporditud relvad lõpuks jõudsid. Säärase pingil treimise tulemusena võiks arvata, et kogused polnud väga suured.