Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Noore leiutaja ideest võiks saada kohustus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eesti õpilasleiutajate konkursil osalemiseks piisas Tamme gümnasistist Tanel Turul vaid jooniste tegemisest, kuid Gruusiasse sõitmiseks oli vaja ka töötavat prototüüpi.
Eesti õpilasleiutajate konkursil osalemiseks piisas Tamme gümnasistist Tanel Turul vaid jooniste tegemisest, kuid Gruusiasse sõitmiseks oli vaja ka töötavat prototüüpi. Foto: Margus Ansu

Kujutage ette, kui pimedal tänaval teie ees sõitva auto number säraks roheliselt või punaselt ning annaks selgelt teada, et tegemist on algaja juhiga või linnas võõraga, kes võib teha ootamatuid manöövreid.

Tamme gümnaasiumi 11. klassi õpilane Tanel Turu omandab teadmisi tehnoloogiaklassis ning eelmisel aastal andis õpetaja Tanel Liira kõigile ülesande teha projekt osalemaks Eesti noorte leiutajate konkursil. Turu tegi joonised auto numbrimärgi kohta, mis oleks tähistatud ka LED-tulede ehk valgusdioodidega.

Valged tuled teeksid pimedal ajal või rasketes oludes numbri nägemise lihtsamaks, punased näitaksid, et juht on linnas võõras ega pruugi tunda teed, ning rohelised, et tegu on algaja juhiga. Rohelised tuled võiksid asendada ka vahtralehte, mis kipub alatihti õigelt kohalt kaduma ja toob noorele juhile sekeldusi kaela.

«Ma pole õnneks veel trahvi saanud,» muigas noormees oma auto aknalt taas ära vajunud vahtralehele viidates. Numbrimärgi täiustamise idee tõi Eesti õpilasleiutajate konkursi vanemas rühmas teise preemia.

Esimest korda

Üsna ootamatult saabus kutse sõita Gruusiasse rahvusvahelisele noorte leiutajate olümpiaadile. Turu rääkis, et proto­tüübi tegemiseks jäi aega paar kuud, aga kuna materjale polnud võimalik varem kätte saada, lühenes tööaeg paarile nädalale. Valgeid LED-lampe oli poest küll saada, kuid punased ja rohelised pidi tellima.

Võistlusel olid tööd jagatud kuude valdkonda ning nagu sellistel olümpiaadidel ikka, anti parimatele kuldmedal, järgmistele hõbe ning kõige rohkem jagati pronkse. Medaliga tunnustati siiski vaid väikest osa võistlejaid.

Turu sõnul ei märganud ta konkurentide töid vaadates midagi sellist, mis oleks olnud väga üllatav või ülimalt originaalne. Temaga samas kategoorias kuldmedali saanud leiutis oli näiteks prügisortimismasin, mis paigutab prügi materjali järgi õigesse kohta.

Tanel Turuga Gruusias olümpiaadil kaasas käinud Margit Lehis, Eesti Teadusagentuuri õpilasleiutajate konkursi koordineerija rääkis, et esimest korda ja üsna ootamatult tuli kutse ka neile. Lehis rääkis, et see ringles kõigepealt ministeeriumides ning edastati siis mitmele noortega tegelevale organisatsioonile.

Pärast võistluse kohta uurimist tundus, et just õpilasleiutajate konkursil vanemas rühmas preemia saanud Turu idee võiks olla sinna saatmiseks sobiv.

Lehise sõnul on noorte leiutamine Eestis alles üsna lapsekingades, võistlustki on korraldatud vaid neli aastat. Seega ei ole rahvusvahelistele konkurssidele veel kiputud.

Ühe arengusuunana tõi Lehis välja õpetajate õpetamise ja teavitamise, kuna üldjuhul on just nemad need, kellel on parimad võimalused noori suunata ja juhendada.

Kutset Gruusia konkursil osaleda on oodata ka edaspidi ning Lehis arvas, et nii nagu seekord, ei saa ka tulevikus sinna saata lihtsalt õpilasleiutaja konkursi võitjat, vaid tuleb valida kõige paremini sobiv töö.

Teha kohustuslikuks?

Mis Tanel Turu tulevikku puutub, arvas noormees, et ka kõrgkoolis tahaks jätkata tehnikaga ning pilk on suunatud Tallinna koolide poole. Just sisseastumisel võiks ehk saadud hõbemedalist kasu olla.

Valgusdioodidega märgi kohta arvas ta aga, et kuigi praegune liikluseeskiri ei lubaks seda kasutada, siis väikese surve korral võiks selle kasutamine muutuda samamoodi kohustuslikuks nagu suitsuanduri lakke paigaldamine.

Noorte leiutajate konkurss Gruusias

• 27.–29. aprillini Thbilisis.

• Korraldati kuuendat korda.

• Konkursil osales 250 õpilast 31 riigist ning esitati üle saja projekti kuues valdkonnas.

• Umbes 2% projektidest sai kuldmedali, 4% hõbemedali ja 10% pronksmedali.

• Teavet konkursi kohta leiab veebilehelt www.iyipo.ge.

Tagasi üles