/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2025/06/19/16937000t1ha6b1.jpg)
Tartu volikogu arutas neljapäeval Tartu vanglasse Rootsi vangide toomist tubli tunni, aga otsustada polnud midagi, sest juba päev varem oli kahe riigi vahel raamleping sõlmitud.
Pisut ette rutates seda riigis opositsiooni kuuluva Isamaa esindaja Tõnis Lukas ka oma lõppsõnas rõhutas: «On hädavajalik, et kohalik volikogu saab infot. Kahetsusväärne, et see on päev pärast lepingu allkirjastamist.» Ta nentis ka, pärast põhjalikke selgitusi, et endiselt on hulk küsimusi ja hurraaga ülikoolinnast rahvusvahelist vanglalinna ta ei teeks.
Mitmenda põlve migrandid
Aga järgemööda. Kõigepealt pidas tutvustava ettekande justiitsministeeriumi vanglate valdkonna asekantsler Rait Kuuse.
Kordas üle põhitõdesid, et rendilepingu maht on 400 kambrit ja 600 süüdimõistetut ning et minimaalselt tasub Rootsi Eestile 300 koha eest ettemaksuna 30,6 miljonit aastas, iga järgneva vangi kohta 8500 eurot kuus. Boonusena säilib Tartu vangla ja selle kompetents, juurde luuakse hea palgaga töökohti, säilib teenuste võrgustik. Näiteks et 1800 kohalikku kundet saab aastas käia seal end kaineks magamas, et kohtutel on istungite pidamiseks võtta vahistatuid.
Kuuse kordas juba teada väiteid, et Eesti saab siia toodavaid vange valida. Sotsiaaldemokraatide esindaja volikogus ja riigikogus Heljo Pikhof nentis, et ei tule mitte põlisrootslased, vaid kolmanda-neljanda põlvkonna migrandid, on ka kultuurikonflikt.
Kuuse vastas, et teatud riskid kaasnevad, aga need saab maandada koostöös politsei ja kaitsepolitseiga: on välistusvõimalus, taustakontroll. Ta lisas, et kui tuleksid põlisrootslased, peaks ka nende kultuuri õppima. «Võõrriikide kinnipeetavaid on olnud varemgi, küll vähe, aga nendega on hakkama saadud,» lisas ta.
Arutelu käis ka selle üle, kas meie linna võivad tulla vangide tuttavad ja sugulased, kes on teise kultuuritaustaga. Tartu politseijaoskonna juht Andrus Reimaa meenutas, et Euroopa Liidus on liikumisvabadus kodanike üks põhiõigusi ja erinevast kultuuriruumist inimesed võivad iga aeg meie maale tulla.
Isamaa esindaja Loone Ots muretses hingehoiu ja psühholoogilise abi, aga ka islamiusuliste pärast. Mingeid eritingimusi ei tule ja usutunnistust saab vang praktiseerida individuaalselt, teatas Kuuse.
Tõnis Lukas meenutas, et peame olema valmis kriisiolukorras vangla evakueerima, seda tuleb harjutada. Kuuse vastas, et evakuatsiooni läbimäng käib kinnisel territooriumil, lepingu ülesütlemisaeg on 12 kuud, aga erandolukorras tuleb lahendus leida kiiremini.
Rootsi ametnikud Tartus
Vastuseks sotsist linnavoliniku Toomas Jürgensteini pärimisele vastas Kuuse, et Rootsi näeb oma vanglaametnikke Tartus vaatleja rollis, aga elukorraldus vanglas allub Eesti seadustele. Need ametnikud saavad siin anda üksnes nõu.
Mitmest küsimusest käis läbi rahateema ja näiteks Silver Kuusik erakonnast ERK ei jäänudki vastustega rahule. Kuuselt sai ta kätte vastuse, et linnaeelarvesse selle lepinguga otse midagi ei tule, sest tegu on riikidevahelise kokkuleppega, mille tulu läheb riigieelarvesse. Tartu võib rehkendada tööjõumaksudest täiendavat laekumist umbes pool miljonit eurot aastas.
Välisvangidele kohandatav praegu tühi hoonekorpus saab hinnanguliselt 600 000 eurot maksva uuenduskuuri, et muu hulgas nn päevaruume suurendada.
Kuuse ütles küll, et Eesti riik selle lepingu eest peale ei maksa, aga ei vastanud, kui suur on puhastulu.
EKRE esindaja Malle Pärn märkis, et selline leping on äärmiselt alandav mõlemale poolele, Rootsile seepärast, et ei saa oma kaabakatega ise hakkama. Kuuse seda sellises võtmes ei näinud. «Võtaksin seda tunnustusena, meie töökvaliteet on tasemel,» lausus ta.
Mis veel? Eesti 200 esindajad Anneli Kannus ja Jaak Laineste kiitsid lepingut kui majanduslikult mõistlikku. Reformierakonna saadikud hoidsid madalat profiili, üksnes Helmer Jõgi küsis õigusasutuste töökoormuse kasvu võimaluste kohta.
Tartu linnavolikogul ei ole vanglalepingu küsimuses midagi otsustada. Küll ootab leping ratifitseerimist Eesti ja Rootsi parlamendis.