GALERII ⟩ Talgulised toovad Maarjaväljale mänguala ja suurema elurikkuse

Vaatepilt kui "Tõe ja õiguse" filmist. Oksi aitas talgutel vedada ka linnahobune Hermon. Foto: Sille Annuk

Tartu servas Maarjaväljal, Viljandi maantee ja Physicumi vahelisel alal oli kolmapäeva õhtul platsis kümmekond inimest, samuti koer ja hobune. Koos veeti ja sorditi oksi uue katseala loomiseks.

Nimelt rajavad talgulised nädala pärast, 25. juunil okstest elustikuheki, mida varem suurelt ja avalikus ruumis proovitud pole.

Vastuseid küsimustele, kuidas ja millest elustikuhekki teha, otsitakse koos Tartu Tamme gümnaasiumi noormehe Andre-Erik Mikuga, kes rajab hekki oma uurimis- ja praktilise tööna. Idee tuli küll roheringi projekti kaudu, kuid milline hekk välja nägema hakkab, sai Mikk ise välja mõelda. Siiski on piiranguid, näiteks kõrguse osas. 

Hekki saavad kasutada putukad ja väiksemad linnud pesitsuspaigana, selgitas maastikuarhitekt ja Tartu ülikooli linnaökoloogia nooremteadur Merle Karro-Kalberg.

Hekk koos liiva, kivide ja suurte puutüvedega hakkab ümbritsema tulevast mänguala. Selle ümbruses äratab praegu kõige rohkem tähelepanu lammastega katseala. Tänu heale heina-aastale on loomi nüüd rohkem, kokku üheksa.

Maarjavälja niidul on ligi kümme katseala, kus uuritakse erinevaid elurikkust toetavaid võtteid. Kõikjal on kasutusel seeneniidistikuga rikastatud muld. Ühel katsealal on näiteks doonorlapikesed ning teisel poolkultuurtaimed. Lisaks katsetatakse kahel eraldi alal Eesti kanepisorti Esticat, mis kasvab niidu ainsal künkal koos kummeli ja piparmündiga. Kui muidu hooldatakse niitu kaks korda aastas, siis ühel katsealal ei tehta mitte midagi.

Maarjaväli on vana aiamaade ala, kus on alles palju seal kasvatatut: maasikaid, murulauku ja kummelit, mida võib korjata.

Talguid on Tartus korraldatud varemgi, näiteks kureeritud elurikkuse alad kesklinnas on tehtud nende käigus. «Kui oled juba käed külge pannud, siis on see koht natukene omasem ja paned edaspidigi tähele, mis muutused toimuvad,» märkis Karro-Kalberg.

Talgutel on Tartu ülikooli teadusprojektide peaspetsialisti Elin Silla sõnul tähtis ka hariduslik pool, et inimesed saaksid aru, mida nad teevad ja milleks. Sellepärast rääkis Maarjaväljal enne okste vedamist linnaloodusest Tartu ülikooli loomaökoloogia professor Tuul Sepp ning saatis vabatahtlikud linnahobust Hermoni aitama sõnumiga «Teeme täna ka midagi head sellele linnaloodusele, mis saab meile teha head vastu».

Silla meelest ei pea linnas olema ainult kärarikkad ja gaasiga masinad. «Kõik asjad on läinud nii tõhusaks, aga ma ei ole üldse kindel, kas see on see, mida inimene linnas vajab,» lausus ta.

Nii Karro-Kalberg kui Sild loodavad, et tartlased leiavad tee Maarjaväljale. «Võib-olla saab siit inspiratsiooni, mida oma koduaias teha, sest elurikkuse kadu on praeguse aja üks suuremaid keskkonnaprobleeme,» sõnas Karro-Kalberg. «Igasugused väikesed sammud loevad lõpuks.» 

Ei maksa karta, et alal ringi kõndides millelegi peale astub, rõhutas Sild. Sisse on niidetud ka käigurajad. «Katse kõige suurem eesmärk ongi vaadata, kuidas inimene ja linnaloodus koos eksisteerida saaksid,» sõnas ta.

Maarjamõisa välja rohealal on 2022. aastast koostöös linna ja ülikooliga katseala, kus proovitakse suurendada linna elurikkust. Järgmised talgud, kus iga linlane saab käed külge panna, algavad kell kuus õhtul 25. juunil Maarjaväljal ja 30. juunil Jaamamõisas.