/nginx/o/2018/01/12/7479123t1h5df4.jpg)
/nginx/o/2025/06/18/16933755t1h5258.jpg)
Kui tavaliselt on viiruste hooaeg juuniks möödas, siis tänavusel jahedal kevadel ja suve alguseski vaevavad köha, nohu ja palavik ikka veel nii lapsi kui ka täiskasvanuid. Võrreldes möödunud aastaga kestab viirushaiguste hooaeg tõesti pikemalt, kinnitas Ränilinna perearstikeskuse perearst ja arstiteadlane Marje Oona.
Siiski levivad praegu kergemad viirushaigused ning Oona pole enda sõnul oma patsiente pidanud haiglaravile suunama.
Ülemiste hingamisteede haigused levivad hoogsalt ruumides ja seetõttu ka lasteaedades. Lastel on nakatumine kohati paratamatus, sest tubastes oludes levivad haigused kergemini, nentis Oona. Õuesolek ja ruumide tuulutamine küll leevendab olukorda, aga ei kaota haigestumise riski. Ka on jahe kevad soodne viirushaiguste levikuks.
/nginx/o/2025/06/18/16933756t1h8109.jpg)
Aga mida siis teha, et praegu terve püsida? Imerohtu pole. Perearsti sõnul ei saa ka immuunsust üleliia tugevdada, samuti pole olemas imenippi, mis haigestumisest päästaks. On küll vaktsiinid, aga need toimivad vaid kindla haiguse puhul, näiteks gripivaktsiiniga saab vähendada grippi haigestumise riski. Kergemate viirusinfektsioonide korral gripivaktsiinist kasu pole.
Pisut võib iga lapsevanem end lohutada sellega, et kui lasteaias on lapsed rohkem haiged, siis hea õnne korral on nad suuremana koolis tervemad. Oona sõnul on selles rahvatarkuses killuke tõtt. «Keskmiselt on lapsed koolis vähem haiged, sest paljude viiruste suhtes on juba kujunenud immuunsus,» märkis ta ja täpsustas, et kui inimene puutub korraga kokku suure viiruste hulgaga, siis on haigestumine tõenäoline.
Viirushaiguste tõttu haiglaravi vajavaid patsiente on võrreldes sügistalvise perioodiga praegu vähe, kinnitas Tartu ülikooli kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse juht Piret Mitt. Haiglaravi vajanud inimestel on diagnoositud erinevaid viirusi, nende seas ka grippi ja koroonat. «Kokkuvõttes on hospitaliseerimist vajavate patsientide vaatest kliinikumis olukord rahulik,» lisas Mitt.
Kergemate viirusnakkuste korral gripivaktsiinist kasu pole.
Terviseameti andmetel on ülemiste hingamisteede nakkushaigustesse haigestumine juuni keskpaigaks siiski vähenemas. Viirusi ja nakkusi küll esineb, kuid märgatavalt vähem kui kõrghooajal.
Viiruslikesse soolenakkustesse haigestumine on püsinud viimasel neljal kuul stabiilne. Kõige sagedamini põhjustavad haigestumist noro- ja rotaviirus.
Epidemioloogiline olukord on Eestis stabiilne ning haigestumiste tase on hooajavälisel tasemel, ütles terviseameti meediasuhete ja ennetustöö spetsialist Kelli Suvi. Ta lisas, et enamik praegu levivatest haigustest kulgeb üldjuhul kergemate sümptomitega. Siiski tasub riskirühmainimestel olla ettevaatlik ning järgida hügieenisoovitusi.