Esimene eksam näitas tundlikke kohti

Kivilinna gümnaasiumi abituriendid kasutasid eksami ajal hoolsalt õigekeelsussõnaraamatut nii teksti mõistmisel kui selle loomisel. Mõtlemisainet jagus, aga meeleheitel ei tundunud eksami uue formaadi pärast keegi olevat. Foto: Kristjan Teedema

Esimene uutmoodi eesti keele eksam sai esmaspäeval tehtud ning abituriendid ja õpetajad jäävad nüüd südamevärinal pisut etteaimamatuid tulemusi ootama.

Varem anti noortele ette kirjandipealkirjade nimekiri, kuid uus eksam on kaheosaline. Esimeses osas tuli läbi lugeda tekst ning vastata selle põhjal küsimustele, teises teha etteantud teksti ja kirjutusjuhiste järgi varasemast lühem kirjand ning see ise pealkirjastada.

Anneli Jõgioja, Kivilinna gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja rääkis, et eksamil kasutatud tekstid olid nüüdisaegsed ja huvitavad. Paljud noored tundsid siiski, et teemades ei olnud mitmekesisust ning kirjutamisülesanded ei vastanud ootustele.

«Eriti noormehed ei soovi arutleda niivõrd kultuuri ja keele üle, kuivõrd ajaloo, sõdade, spordi ja teadustehnoloogiliste saavutuste teemal,» sõnas Jõgioja.

Aega napib

Ebareaalne tundub õpetajale plaan vähendada eksami kirjutamiseks mõeldud aega. Nii mõnigi õpilane tunnistas pärast eksamit, et pidi loobuma hea mõtte arendusest või jätma puhtandit kirjutades mõne sisulõigu välja, sest aega lihtsalt nappis.

Seega tõstaks eksami lühendamine 300 minuti peale veelgi ajahädaliste arvu.

Eksamit teinud haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Age Rosenberg rääkis, et temal kulus lõpuni kirjutamiseks ootamatult palju aega, viis ja pool tundi. «Arvasin, et olen kella kaheks lõpetanud,» rääkis Rosenberg.

Keskkooli lõpust on tal möödas 14 aastat, kuid ta meenutas, et kirjandi puhul oli just teemale pihta saamine kõige keerulisem ning iga kirjutatud lõiku tuli analüüsida, kas sai ikka õigesti. Seega sobis talle uus variant, kus oma kirjatööle tuli ise pealkiri panna, palju paremini.

Rosenberg rääkis, et ta ei valmistunud eksamiks meelega, ei kontrollinud õigekirjareegleid ega lugenud spetsiaalset kirjandust, sest tahtis teada oma tegelikku taset.

Ettevalmistust vähe

Abituriendid jällegi on teinud kõik oma emakeeletundide pingutused sellele eksamile mõeldes.

Jõgioja sõnul sai ettevalmistus selgema sihi alles poolteist aastat tagasi ning noorte õpetamisel tuli pikka aega lähtuda omaenese tarkusest. Aasta tagasi osalesid õpilased katseeksamil, mille analüüs tuli alles novembris, ning Jõgioja rääkis, et just see oli viimaste ettevalmistuste põhjaks.

«Loomulikult tuli meil koos kolleegidega valmistada ette suur hulk harjutusülesandeid, kuid siiski tundsid õpetajad end nii ülesannete koostamisel kui ka hindamisel ebakindlalt,» rääkis Jõgioja. «Õpilaste ettevalmistus ja õpetaja pädevus olenesid suuresti õpetaja aktiivsusest.»

Arvamus

Annika Rebane
Tartu Kivilinna gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Emakeele uus riigieksam nõuab varasemast erinevat ettevalmistust: harjutada on vaja tekstide mõistmist, kirjutamisülesande puhul ainestiku piiritlemist, tervikteksti loomist, pealkirjastamist. Vajalikku õppematerjali on seni olnud vähevõitu. Loodan, et ei lühendata eksami kestust, alla kuue tunni ei saa kõik hakkama.

Ei saa öelda, et üks eksam oleks parem ja teine halvem. Kirjandi poolt räägivad traditsioonid – olulised, ometi mitte ainsad väärtused. Eksamisooritajate põlvkond võtab uut eksamit võrdlemisi rahulikult, neil pole nostalgiat.

Loomulikult on meis kõigis ebakindlust, sest puuduvad kogemused, millele toetuda. Uue eksami puhul pean oluliseks töö koostajate oskust leida ülesannete valikul tasakaal nii, et «oma variandi» tunneks ära nii humanitaar- kui ka reaal- või loodusteaduste huviline noor.

Piret Rannast
Ülenurme gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Eksam oli uutmoodi ja võõras, oli harjumatu ja kindlasti raske. Aga eksam peabki raske olema. Eks nüüd ootame tulemusi, hinnanguid. Kes kooliaja jooksul piisavalt harjutas, õppis, luges, kirjutas ja mõtles, sellel oli kindlasti kergem, ja vastupidi.

Tekstid olid rasked, vajasid enne valiku tegemist süvenenud lugemist, see võttis kindlasti olulise osa tööajast. Viimase kümne minuti sisse jäid veel kaheteistkümne abituriendi viimased kirjutuspingutused – järelikult aega ei olnud sugugi palju. Ja oleks väga tahtnud, et selle aasta koolilõpetajad oleksid teadnud juba 10. klassi tulles, milline on nende lõpueksam.

Tõnu Tender
Haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik

Mulle meeldis uue eksami esimene osa, kus tuli loetud tekstist vastused leida. Loodan, et samal arvamusel on eksamil käinud noormehed. Senine traditsiooniline kirjand oli kahjuks eksam, mis diskrimineeris järjekindlalt meessoo esindajaid.

Samas ei ole mul kunagi olnud raskusi kirjandi kirjutamisega, eksamitel noppisin alati maksimumi.

Uue eksami tegemiseks oli – vähemalt minu arvates – küllaldaselt aega. Keskkooli lõpetades ja ülikooli astudes kirjandit kirjutades kasutasin ära kogu mulle võimaldatud aja, kuid uuel eksamil oli aega laialt: alustasin kell 10 ning lõpetasin kell 13.

Oleksin eksamil meeleldi kasutanud pastaka asemel arvutit: teksti kirjutades teen tihti parandusi, tõstan lauseid ja lõike ümber, arvuti aidanuks mind selles töös kõvasti.