Ernst Enno 150. Köödsa kõrtsmiku pojast sirgus jumalikku valgust peegeldava luule looja

Ernst Enno 19. sajandi lõpus või 20. sajandi alguses. Foto: Valga muuseum

Tuul mängib lillelõhnaga ... Nii on praegusel hiliskevadisel ajal ja oli ka 150 aastat tagasi, kui 8. juunil 1875 nägi Rannu kihelkonnas Köödsa kõrtsmiku peres ilmavalgust poiss, kes on tuntud tänini – luuletaja Ernst Enno.

Ernst Enno 150. sünniaastapäeva tähistamiseks panid juba mai viimasel nädalal Rannu ja Rõngu raamatukogu oma jõud kokku. Nad tõmbasid kaasa Rannu ja Rõngu kooli õpilasi ja õpetajaid, et esitada Valguta koolimajas Ernst Enno loomingut ning rääkida tema elust ja tegevusest.

Tähistamine jätkub. 8. juunil kell 16 laulab Hedvig Hanson tema auks Rannu Martini kirikus, kus ka Ernst Enno on ristitud. Samal päeval kell 17 esitab Rõngu Mihkli kirikus kammerkoor Head Ööd, Vend laule, mille on Pärt Uusberg kirjutanud tema luuletustele.

Uusbergi sõnul tunneb ta rõõmu, et on võimalik anda kontsert just Ernst Enno sünniaastapäeval, 8. juunil Rõngu kirikus, mis asub Enno sünnipaiga lähedal.

«Mõneti on see kontsert jätk möödunud aasta 30. aprillil Alatskivil toimunud kontserdile, mil tähistasime Juhan Liivi 160. sünniaastapäeva. Juhan Liiv ja Ernst Enno on olnud minu jaoks esimesed luuletajad, keda koolinoorena viisistama asusin. Seetõttu on nende luule mulle hingelähedane tänase päevani,» lisab ta. «Enno keeleliselt kaunikõlaline luule on minu jaoks salapärane, jumalikku valgust peegeldav, igatsev, isiklik.»

44 luuletust inglise keeles

Ernst Enno luuletuste ingliskeelse kogumiku esikaas. Foto: Allikaäärne/Repro

150. sünniaastapäevaks on teinud erakordse kingituse Ernst Ennole kirjastus Allikaäärne – ilmunud on esimene tema luuletuste valikkogu inglise keeles. Raamatus «Unheard the Home Is Humming» on 44 luuletust eri aegadest, alates autori esimestest perioodikas ilmunud värssidest kuni surivoodil kirjutatud värssideni.

Inglise keeles lugeja ette jõuavad nüüd sellised Enno tuntumad luuletused, nagu «Nii vaikseks kõik on jäänud», «Rändaja õhtulaul», «Kuulmata kuskil kumiseb kodu» ja «Öö valge on õnn». Luuletused on valinud ja tõlkinud Mathura ning toimetanud Ilmar Lehtpere.

Tõlkimisele tagasi mõeldes tunnistab Mathura kummalisevõitu tunnet. «Kuna otsustasin säilitada luuletuste algse vormi, oli mõnegagi pikalt maadlemist – kuidas leida sobivaid riime, kuidas vahendada Enno mõnda üksikusse, vahel sümbollikku sõnasse kätketud tihedust. Ja ometigi, kui nüüd ise neid tõlkeid vaatan, tunduvad nad justkui endastmõistetavad ja kerged, nagu polekski pingutanud,» meenutab ta.

Luuletajast tõlkija hinnangul on Enno meie kirjanduses väga huvitav figuur, kes oma eluajal jäi ekspressionistlikumate kaasaegsete varju ning kelle sekkumatut vaatlemist ja hingeigatsust ei peetud ühtviisi relevantseks ega hinnatud sedavõrd.

«Väidetavalt tundis Enno sellest hiljem ka heitumust, nii et ta oma elu viimased neliteist aastat enam raamatuid ei avaldanud,» lisab Mathura. «Tänaseks on mitmed tema tekstid, põhiliselt küll nende viisistuste kaudu, saanud laialt tuntuks ja tuttavaks, aga mulle on ikka natuke jäänud mulje, et Eesti luule suurkujudest mõeldes ja neid mõtestades ei ole Enno – oma üksikute tunnustekstide kõrval – endale väärilist tunnustust endiselt leidnud.»

Köödsa kõrtsist Haapsallu

Ernst Enno Haapsalus, pildistamise aasta teadmata. Foto: Johannes Grünthal / Hiiumaa Muuseumid

150 aastat tagasi Köödsa kõrtsis sündinud ja Koruste küla Soosaare talus üles kasvanud ning Lapetukme vallakoolis, Hugo Treffneri gümnaasiumis, Tartu reaalkoolis ja Riia polütehnilise instituudi kaubandusosakonnas õppinud Ernst Enno oli küll luuletaja, kuid leiba see talle lauale ei toonud. Tuli teha ka muud tööd.

Aastail 1902 ja 1903 (ja veidi 1904) oli ta Postimehe toimetuse liige ning seejärel 1904 ja 1905 ajakirja Linda tegevtoimetaja. Mõne kuu oli ta ametis Tartu krediidiühistus ja seejärel aastal 1906 kuus kuud ajalehe Isamaa toimetaja.

Edasised aastad viisid Ernst Enno vanemate tallu Soosaarel, Johan Linde laevandus- ja eksportkaubanduse kontorisse Pärnus, taas Soosaare tallu – sellel ajal, 1909 tuli trükist tema esimene luulekogu «Uued luuletused» ja samal aastal abiellus ta Elfriede Olga (Ella) Sauliga – ning Valga krediidiühistusse, kusjuures Valgas tegutses ta ka emakeele õpetajana.

Lõpuks kinnitas ta sügisel 1919 kanda Läänemaa koolinõuniku ametis Haapsalus. Seal töötas ta kuni haigestumiseni kopsupõletikku ja surmani 7. märtsil 1934.

Ernst Enno andis lugejate ette värsiraamatud «Uued luuletused» (1909) ja «Hallid laulud» (1910, samal aastal ilmus ka proosaraamat «Minu sõbrad») ning «Valge öö» ja «Kadunud kodu» (mõlemad 1920), tema lasteluuletused koondas raamatuks «Üks rohutirts läks kõndima» Ellen Niit 1957. aastal.

Aastal 1964 tuli trükist Eesti riikliku kirjastuse sarjas «Väike luuleraamat» Enno valikkogu, mille koostas August Sang. Ilmamaa kirjastas 2008. aastal Urmas Tõnissoni koostatud «Rändaja õhtulaulu», mille aluseks on luuletaja eluajal ilmunud neli kogu, avatsükkel koosneb aga seni avaldamata luuletustest.

Aastal 2020 kirjastas Tänapäev Enno luule põhjaliku valiku «Imelikku rada pikka». Kogumikku täiendab selle koostaja Lauri Sommeri saatesõna. Muu hulgas tõdeb ta, et võibolla on Enno mõnelegi hästi lähedal just sellepärast, et ta oli suve laps. «Tema luules on palju valgust ja valgete ööde saladusi,» lisab Sommer.

Mitmedki Enno luuletused on leidnud viisistamist. Nende hulgas on ilmselt kõige kuulsamad «Rändaja õhtulaul» (Anne Maasik) ja «Kojuigatsus» («Nüüd õitsvad kodus valged ristikheinad», Priit Pedajas).

Ilmamaa kirjastas artiklikogu

Ernst Enno artiklikogu «Paleuste poole». Foto: Repro/Ilmamaa

150. sünniaastapäeva eel on Ilmamaa kirjastus saanud trükikojast Ernst Enno ajakirjanduses ilmunud artiklite kogumiku «Paleuste poole». Selle on «Eesti mõtteloo» sarja 184. teoseks koostanud ja järelsõnaga varustanud Siim Lill ning toimetanud Katre Ligi.

Artikleid (ja paar luuletustki) on nopitud Postimehest 1902, Lindast 1905 ja Isamaast 1906, aga mujaltki. Omaette peatükis on Enno kirjutatud arvustused.

Koos Enno artiklitega on samade kaante vahel tema enda kohta kirjutised, autoriteks teiste hulgas Bernhard Linde, Villem Grünthal-Ridala, Henrik Visnapuu, Karl Eduard Sööt, Villem Alttoa ja Artur Adson.

«Kes käesoleva kogumiku kaanest kaaneni on läbi lugenud, sellel peaks kujunema Ernst Enno (1875–1934) elust, tegemistest ja maailmavaatest päris hea aimdus,» kirjutab Siim Lill.

Kogumik «Paleuste poole» tuleb esitlusele Tartu kirjandusmajas (Vanemuise 19) 10. juuni kirjanduslikul teisipäeval kell 18. Kõnelevad Arne Merilai, Paavo Matsin ja Siim Lill.