Samelin kolib linnapiiri taha, vanasse vabrikusse tulevad korterid ja ärid

Aastakümneid Samelini juhtinud Leida Kikka ei kurvasta, et tootmine Kastani tänava vabrikuhoonest ära kolib, sest ees ootab ilus, uus ja parem pind. Foto: Sille Annuk

Aegade algusest Tartus Kastani tänaval Aparaaditehase kõrval töötanud kodumaine jalatsitootja Samelin kolib peagi Vahi tööstusparki. See aga ei tähenda, et vana vabrik jääks unarusse – tootmise asemel saab sellest hoopis arendus.

Uue tehase ehitas linnapiiri taha praegugi jalatsitootjaga ruume jagav osaühing Soleest. Tootmispinda on seal kokku ligi 6400 ruutmeetrit.

Hoone on küll valmis, ent suurem kolimine algab alles pärast tuleval reedel toimuvat suurt avapidu. «Tähistamiseks peab ikkagi ruumi olema,» ütles ASi Samelin juht Leida Kikka naljaga pooleks.

Esimese hooga tuleb uues hoones sisse seada nii-öelda rasketehnika. Selle eest hoolitsevad Itaalia partnerid, kes jäävad pärast avapidu appi masinaid üles seadma. See on aga tohutu töö, sest suurte masinate paigalduseks tuleb lahti võtta tehase otsasein ning pärast see mõistagi ka uuesti kinni panna, selgitas Kikka.

Kui suured masinad paigas, kolitakse ümber muu tarvilik, näiteks õmblusmasinad. Kui kõik läheb plaanitult, algab tootmine uues tehases augusti algul. Samelini esinduspood jääb aga endiselt vanasse vabrikusse Kastani tänaval.

Kuigi Vahil suureneb Samelini tootmisvõimsus ligi kaks korda, pole ettevõttel praegu kavas uusi töötajaid palgata, sest ajad on rasked. Tellimusi pole ning mitme suure rahvusvahelise hanke vastused venivad. «Militaarraha läheb sellele, mis tapab, aga saapaga ju ei tapa,» nentis Kikka. «Isikuvarustus pole praegu paraku prioriteet.»

Uues hoones jätkavad tööd pea kõik praegused töötajad. Seejuures mängib olulist rolli tootmise asukoht. Kuigi ka näiteks Ropka tööstuspargis oli paari aasta eest magusaid pakkumisi, oleks see tähendanud Samelini töölistele logistilist peavalu. 

«Suurem osa meie töölistest elab Annelinnas ja kasutab tööle jõudmiseks ühistransporti,» selgitas Kikka. «Ropkasse poleks nad kuidagi kohale jõudnud, aga Vahi tööstusparki käib Annelinnast linnaliinibuss.»

Kuid mis tunne on lahkuda paigast, kus Samelin alguse sai? Et Kikka oskab enda sõnul asjadest kergesti lahti lasta, ei valmista ka uude hoonesse kolimine talle erilist südamevalu. Pealegi ei pea Kastani tänava vana vabrikuhoonega hüvasti jätma, sest see jääb ka edaspidi Samelini kätte.

Nii Kastani tänava vana kui ka uue hooneosa ülemistele korrustele tulevad korterid, ülejäänust saavad rendipinnad, selgitas Leida Kikka poeg, osaühingu Soleest juhatuse liige Siim Kikka.

Vanem osa, kus tegutses Eesti ajal viinavabrik, saab väliselt küll värskendust, ent säilitab siiski oma ajaloolise ilme. Uuem, 1987. aastal ehitatud hoone muutub täielikult nii seest kui ka väljast. 

«Praegu on moes säilitada vana väljanägemine, nagu ka kõrval Aparaaditehases, ent see pole meie stiil,» rääkis Siim Kikka. «Mulle meeldib, kui tean elektrikilbi juures, mida mingi nupp ka päriselt teeb.»

Kokku läheb investeering maksma pea 12 miljonit eurot. Ehituse esimese järguga loodetakse algust teha uue aasta hakul.

Ühe ajastu lõpp

Praeguse ASi Samelin eelkäija oli Tartu naha- ja jalatsikombinaat, mis moodustati 1945. aastal nelja väikeettevõtte ühinemisel. 

Need olid hoburakmeid valmistanud nahavabrik Tulevik, peennahavabrik Ühisvara, saapavabrik Ühendus ning kasuka-, mantli- ja kraenahku töödelnud nahavabrik Koondis. 

Ligi kümme aastat oli kombinaadi tootmine pillutud üle Tartu laiali. 1955. aastal sai see enda kasutusse Kastani tänaval asunud endised viina- ja piiritusevabriku hooned, kus käib töö siiani.

Allikas: Endine Tartu linna täitevkomitee esimees Roland Ilp, Tartu linnaraamatukogu «Tartu ilukirjanduses»