Lugejad on raamatukogule võlgu ministri aastapalga

Tartu linnaraamatukogu koguhoidja Jekaterina Saks näitab raamatuid, mille tagastamistähtajast oli möödunud üle viie aasta, kuid mis lõpuks siiski lugejailt tagasi saadi. Foto: Sille Annuk

Enam kui veerandil Lutsu-nimelise Tartu linnaraamatukogu lugejaist on raamatukogu ees viivisevõlg või ootab sissenõudmist tagastamata jäetud raamatute kolmekordse väärtusega võrduv hüvitis.

Hiljutise suure inventuuriga tegi linnaraamatukogu kindlaks, et ümmarguselt 600 000 kogus arvel olevast raamatust, ajakirjast ning kompaktplaadist on puudu 6000. Valdavas osas on need kaduma jäänud viimase paarikümne aasta jooksul ehk alates ajast, mil trükiseid hakati sisestama elektroonilisse andmebaasi.

«Rahvaraamatukogu puhul on selline kadu normaalne,» leidis Tartu linnaraamatukogu direktor Asko Tamme. «Meil on Tartus ja Tartumaal ligi 40 000 lugejat, päevas külastab meid umbes 2000 ja aastaga koguneb 1,5 miljonit laenutust. Kaod on möödapääsmatud.»

Moraali ei loeta

Tamme ei tahtnud avaldada täpset summat, mille lugejad kas hajameelsusest või lohakusest on kogule võlgu jäänud, kuid ütles, et see küünib kümnete tuhandete eurodeni.

Viiviste kõrval on siia rehkendatud ka nende raamatute kolmekordne hind, mida pole tagastatud kolme-nelja aasta jooksul ehk mille tagastamist ei peeta enam tõenäoseks.

Tamme nentis, et teiste lugejate suhtes, kes oma lugemisjärge ootavad, on tagastamisega venitamine inetu, kuid raamatukogu väldib püüdlikult vähimatki moraalitsemist. Isegi etteheitev pilk pole teenindajaile lubatud. Raamatukogu läheneb ratsionaalselt nagu pank: aitäh, et tulite, teie võlg on selline, palun makske selleks või selleks kuupäevaks.

Kuid erinevalt pangast, kes ühe võla tekkides ilmselt võlglasele uut laenu kerge käega ei anna, laseb biblioteek võlglasel uusi raamatuid laenuks võtta, kuni viivis pole tiksunud täis seitset eurot.

«Kui viivis kerkis ühele kroonile päevas, hakati laenutusaega korralikumalt pikendama,» kinnitas raamatukogu teenindusjuht Merike Karolin. Ehkki euro tulles teisendati viivis väiksemaks – kuus eurosenti võrdub ligikaudselt 94 krooni­sendiga –, pole lohakus sellest hoogu saanud.

«Pigem on märgata korralikkuse kasvu. Lugejaid, kellel raamat jäänud kätte üle aja, oli 2010. aasta lõpul umbes 800 võrra rohkem kui 2011. aasta lõpul,» kõrvutas Tamme.

Kui raamatu tagastustähtaeg on möödas, kuid raamatut tagasi toodud pole, tuleks sama teose soovijal panna end kindlasti järjekorda, soovitas Asko Tamme.

Igal lugejal on võimalik pikendada laenutustähtaega kümme korda ehk hoida raamatut enda käes kokku üle kahesaja päeva. See õigus kaob aga automaatselt, kui samale trükisele on tekkinud järgmine tahtja.

Suurimad ühe lugeja võlad küünivad sadade eurodeni. Summasse liidetakse ka laenutatu tagasinõudmiseks tehtud telefonikõnede ja saadetud tähtkirjade kulud. Tamme sõnul esitab raamatukogu suve lõpuks linnavalitsusele kroonilisemate võlglaste nimekirja, kelle võlga saab hakata sisse nõudma kohtutäitur.

Lunastuspäevi on harva

Võlguolemise patu valutuimaks kustutamiseks jätkab Tartu linnaraamatukogu viivisevabade päevade korraldamist. Viimati sai tasu maksmata raamatuid-ajakirju-plaate tagastada 12. aprillil, veel üks võimalus on 10. ja 11. mail Prima Vista pargiraamatukogus.

«Ei maksa jääda järgmist viivisevaba päeva ootama, sel aastal me seda enam ei korralda,» selgitas Tamme.

Lugejad ja võlad
• Tartu linnaraamatukogul on ligi 40 000 lugejat. Neist üle 10 000 on biblioteegile võlgu.
• Iga tähtaja ületanud päeva eest arvestab raamatukogu 6 senti viivist, laste puhul ühe sendi. Viivis ei kehti üle 65-aastastele lugejatele.
• Viivise arvestamine peatub ning laenutusõigus külmutatakse, kui tagastamistähtajast on möödunud 116 päeva ning võlg kasvanud seitsme euroni.
• Viivisevõlga saab kustutada pangaülekandega. Sularahas või kaardiga saab maksta Kompanii tänava keskkogus ning harukogudes.
Allikas: Tartu linnaraamatukogu