:format(webp)/nginx/o/2021/04/06/13714374t1h497a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/04/16894405t1h0356.jpg)
Tartu maakohus vähendas täna märkimisväärselt keskkonnaametilt väärteomenetluses Eesti suurimale kütusemüüjale Olerex biokütuste kohustuse rikkumise eest määratud trahvi, kuna rikkumine polnud tahtlik, sellega ei kahjustatud keskkonda ja ettevõte ei saanud majanduslikku kasu.
Esialgu määras keskkonnaamet Olerexile 2023. aasta biokütuste kohustuse rikkumise eest väärteotrahvi 6 miljonit eurot, mida Tartu maakohus vähendas oma otsusega 6,6 korda 900 000 euroni.
Olerexi esindaja vandeadvokaat Oliver Nääsi sõnul nõustus Tartu maakohus, et Olerex tegi oma parima teadmise kohaselt vajalikud tegevused biokütuse kohustuse täitmiseks.
«Kohus leidis, et Olerexi rikkumine ei olnud tahtlik, veel vähem pahatahtlik. Rikkumisega keskkonda ei kahjustatud ja tarbimisse lasti ikkagi lõpuks suur kogus biokütust, mis oleks ilma piiranguteta tegelikult täitnud biokohustuse,» selgitas advokaat. «Kuna ettevõte ka varalist kasu ei saanud, ei olnud kohtu hinnangul tegemist tahtliku teoga, vaid eksimusega. Seetõttu vähendas kohus karistust ja määras uue trahvisumma, mis jääb oluliselt alla seaduse keskmise määra ehk 900 000 eurot.»
Kohtuotsusest selgus, et Olerex kasutas 2023. aastal biokohustuse täitmiseks kasutatud toiduõlist (UCO) toodetud biokütust, kuid ekslikult kasutati seda rohkem, kui seaduses toodud piirmäär ette nägi. UCO-põhist biokütust ei tohi aineliselt kasutada rohkem kui 1,7 protsenti ning arvestuslikult 3,4 protsenti (kasutatud toiduõli võib arvesse võtta kordajaga 2,0).
Kohus tõdes, et Olerex alustas biokohustuse täitmise ettevalmistamist juba aasta alguses ning kaalus mitut varianti. Lõpuks oli ettevõttel valida kahe tehingu vahel: osta UCO-l põhinevat biokütust või POME-l (palmiõli tootmise jääkproduktil) põhinevat biokütust. POME-ga oleks saanud kohustuse täita ning see olnuks Olerexile isegi soodsam, kuid UCO-ga seotud piirang jäi tähelepanuta ja tehti UCO tehing.
Kohtuotsus kinnitas, et Olerex ei saanud kohustuse rikkumisega mingit majanduslikku kasu, vaid pigem vastupidi – alternatiivse tehingu korral oleks ettevõte isegi kulusid kokku hoidnud. Samuti tõi kohus välja, et kuna tarbimisse lasti ikkagi suur kogus biokütust, ei kahjustatud sellega keskkonda.
Oliver Nääsi sõnul näitab kõnealune kohtuasi taas, et biokütuste valdkonna seadused vajavad märksa selgemaid juhiseid ja reegleid.
«Maakohtu tänane otsus kinnitab, et kütuseturgu ja erinevaid rohepöördega kaasnevaid kohustusi puudutav regulatsioon on mahukas, väga detailne ja kohati ka vastuoluline. Sellistes regulatsioonide rägastikus on keeruline orienteeruda nii ettevõtjatel kui ka järelevalvet teostavatel ametitel,» lausus Nääs.
Olerexi juhatuse liige Andres Linnas kinnitas, et suhtub biokütuse kohustuse täitmisesse tõsiselt ja teeb selleks igal aastal märkimisväärseid pingutusi, mida ka kohus oma otsuses tunnustas. «Meie eesmärk on alati olnud tegutseda seaduskuulekalt ja läbipaistvalt, kuid paraku on valdkonna regulatsioon nii keeruline, et eksimise võimalus on suur isegi siis, kui ettevõte teeb kõik endast oleneva.»
Nääs lisas, et ettevõte otsustab pärast kohtuotsusega põhjalikumat tutvumist, kas nõustub sellega või kaebab edasi.
Tartu maakohus jättis jõusse keskkonnaameti tehtud süüdimõistva otsuse, kinnitades taas, et amet teeb oma tööd reeglite jõustamisel korralikult, ütles keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu.
«Jäime eriarvamusele karistuse suuruses osas, sest kohus leidis, et ettevaatamatusest toime pandud rikkumise puhul on põhjendatud leebem karistus,» tõdes Avarsalu.
Ta lisas, et biokütuse osakaalu nõue on loodud selleks, et muuta kütuseäri keskkonnahoidlikumaks. Tänase süüdimõistva otsuse taustal on aga väärteomenetluse mõju juba näha: rikkumine on lõppenud ja eelmisel aastal täitis Olerex biokütuse kohustuse veatult. Seega on keskkonnanõuete täitmise eesmärk saavutatud.
«Süüdimõistev otsus on meie jaoks võit ning keskkonnaamet otsuse edasikaebamiseks tõenäoliselt alust ei näe,» sõnas Avarsalu. «Lõpliku otsuse teeme pärast põhjalikumat tutvumist otsusega»
Biokütuse kohustuse täitmisega seotud väärteoasjad:
- 2024. aastal täitis Olerex biokohustuse nõude, tänane süüdimõistev otsus puudutas biokütuse osakaalu nõude täitmist 2023. aastal. Karistuseks määras kohus 900 00 eurot trahvi – tegu kolmanda rikkumisega.
- Riigikohtu otsusega jõustus möödunud aasta novembris keskkonnaameti otsus, mis mõistis Olerexi süüdi liiga väikse hulga biokütuse turule toomises 2022. aastal. Teine järjestikune biokütuse nõude rikkumine tõi ettevõttele 300 000-eurose trahvi.
- 2021. aasta rikkumise eest karistas keskkonnaamet ettevõtet
12 000-eurose trahviga, otsus jõustus pärast pikka kohtuvaidlust.
Allikas: keskkonnaamet