:format(webp)/nginx/o/2022/02/18/14374367t1hf6c0.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/03/16892514t1h65e9.jpg)
Paljud armastavad rääkida meie rahva rongiusust. Tegelikult on eestlasele rohkem omane buss, pea sajandi on see olnud ühisliikumise viis. Rongidest armastati rohkem rääkida nõukogude ajal, aga ka praegu on rongiliikluse ümber toimuv kuum teema. Olgu selleks Rail Balticu rajamise vaevad ja Tartu ühendus pealinnaga.
Tunnistagem, antud on katteta lubadusi ja uute rongide tulekuga rahva ootused kõrgele kruvitud. Petetud pole ainult tartlasi, vaid kogu Lõuna-Eestit. Eesti Raudtee teetööd Tartu ja Tapa vahel edenevad, aga aeglaselt. Põhjusi, miks see nii on, leiab alati.
Mäletate, et 1,5 tunniga Tallinna jõudmist lubati 2024. aasta lõpuks, seejärel on tähtaeg muudkui edasi lükkunud, praeguses teadmises tulevasse aastasse. Meil taheti lennata kõrgelt, kuid tiivad ei kanna. Kannatab igapäevane rongisõitja.
Tõdemus on, et riigile kuuluva Elroni kahjum kasvab, sest sõitjaid jääb vähemaks.
Ei pea ka imestama, et rahvas on ümber kolinud bussidesse, nende kasutajate hulk suureneb. Lux Expressi kahekorruseliste Neoplan Skylinerite toomine Tallinna–Tartu liinile oli äriliselt motiveeritud. Inimesed ei mahtunud bussidesse enam ära. Nüüd on ka kahekorruselised täis ning teatud kellaaegadel tuleb käiku panna lisabussid. Kui piletit varakult ette ei osta, jääd ilma.
Imestada ehk võib, et bussipilet tuleb rongipiletist odavam. Samas Elron veab teatud päevadel rahvast Tartu ja Tamsalu vahel bussidega ja «rongiga» pealinna jõudmine võtab ligi kolm tundi.
Bussiga jõuab pealinna pisut rohkem kui kahe tunniga, aga südalinnast südalinna. Inimene hindab mugavust ja aega.
Välja on kuulutatud, et 9.–16. juunini seiskub rongiliiklus Tartu liinil üldse. Sel ajal ühendab Eesti Raudtee uued rööbasteelõigud vana teega.
Mäletate, et 1,5 tunniga Tallinna jõudmist lubati 2024. aasta lõpuks, seejärel on tähtaeg muudkui edasi lükkunud.
Aga kes bussi kasuks on kord otsuse langetanud, kas ta enam rongi tagasi pöördub? Isegi siis, kui need kord hakkavad Ülemiste jaama jõudma 90 minutiga ja sõidavad 160 km/h.
Mida saanuks teha teisiti? Kas ehk võinuks Eesti Raudtee palgata ehitama välismaa firmad, kelle käes edenenuks tööd kiiremini? Muidugi saab mõelda ka nii, et selle 56 miljoni euro eest, mis kulub uute Škoda rongide soetamiseks, saanuks Mäo ja Adavere vahele valmis ehitada 30 kilomeetrit 2 + 2 sõiduradadega kiiret maanteed.