Kolmapäev on Eesti lipu päev

Esimese sinimustvalge lipu õnnistamisest Otepää kiriklas möödub tänavu 141. aastat. Traditsiooni kohaselt toimub sel puhul Otepääl rongkäik, jumalateenistus ja kontserdid.

Tänavu saab näha Otepää pastoraadis ERMi ja Eesti lipu keskuse näitust ning Otepää linnamäel toimub omalaadne ajalootund, kus avatakse paika tutvustav audiorada. Päeva lõpetab Narva sümfooniaorkestri lipupäeva kontsert Otepää kirikus.

Eesti lipu 141. aastapäeva tähistamise kava 4. juunil 2025

9.45 Kogunemine Otepää lipuväljakule.

10.00 Rongkäik lipuväljakult kirikumõisa. Osalevad akadeemiliste organisatsioonide, kohalike omavalitsuste, jõustruktuuride, seltsingute, kollektiivide ja koolide esindused lippudega.

10.15 Kõned ja tervitused kirikumõisas.

10.00–17.00 Pastoraat on avatud. Näha saab Eesti lipu keskuse ja ERMi näitust.

11.00 Jumalateenistus Otepää Maarja kirikus. Teenib EELK Valga praostkonna praost Mart Jaanson, esinevad koorid ja Tartu koolide õpilased.

13.00–15.00 Audiorännaku avamine linnamäel. Ain Mäesalu tutvustab Otepää ajalugu, kitarril loob meeleolu Siim Kartau.

18.00 Kontsert Otepää kirikus. Esineb Narva sümfooniaorkester, dirigent Anatoli Štšura (pilet 5 eurot, tulu läheb Otepää kiriku heaks).

Sinimustvalge lipp oli esialgu Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) tunnus. Lipu õmblemise idee algataja oli Karl August Hermanni abikaasa Paula Hermann. Mälestuste kohaselt osteti lipuriie Põltsamaalt ning Paula Hermann, Emilie Beermann ja Miina Härma õmblesid selle valmis. Emilie vend Christoph Beermann tegi lipule varre ja viis trikoloori seejärel Tartusse.

Sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. Üliõpilaste seltsi väljasõit sinna toimus Burchard Sperrlingki kutsel.

Küllasõitjail oli peidetult kaasas seltsile kingitud sinimustvalge siidlipp. Kui Otepää kiriku tornikiiver paistma hakkas, päästeti lipukangas tuulde lehvima. Järgmisel päeval toimus kirikla saalis lipu pühitsemine ja õnnistamine. Avakõne pidas tollane seltsi esimees Peeter Hellat. Seejärel pühitses lippu kirikuõpetaja Rudolf Kallas.

Heinrich Rosenthal ütles tseremoonial: «Olgu Eestimaa täis kuradeid, meie lippu nad ei võida!» Peale pühitsemist peideti lipp taas ära oma aega ootama.

Peale pikki arutelusid kehtestas riigikogu 27. juunil 1922 sinimustvalgele lipule riigilipu staatuse.

Heitlikel okupatsiooniaastatel õnnestus esimene riigilipp ära peita ja selle asukohta teadsid vaid vähesed. Lõpuks jõudis lipp taas ERMi, kus seda on võimalik spetsiaalses lipusaalis imetleda praegugi. Väljaspool muuseumi eksponeeritakse esimest sinimustvalget üksnes EÜSi üldkoosoleku loal ning seltsile väga olulistel tähtpäevadel.