Raini Jõks: gümnaasiumiharidus 2.0

Raini Jõks Foto: Signe Oidekivi

Hiljuti ilmunud Tartu Postimehe artikkel (TPM, 20.5) tõi esile olukorra, mis puudutab iga üheksandikku ja tema peret: Tartus ja selle lähiümbruses on rohkem noori, kui on gümnaasiumikohti. Suur küsimus on nüüd selles, kas neid kohti peabki üldse rohkem olema.

Viimastel aastatel on keskmiselt 1200 gümnaasiumi kohale 1900 kandideerijat. Ajalooliselt on kõigile olnud tähtis, et meie lapsed õpiksid gümnaasiumis, aga kui pärast gümnaasiumit ei õpi edasi 40 protsenti noortest, siis kas see peab ikka nii olema?

Väga suur hulk noori inimesi jääb ilma oskusteta ja töömaailmas kehvemasse positsiooni. Seetõttu on täiesti mõistlik alternatiiv õppida rakendusliku keskhariduse erialadel, kus saab kaks ühes: oskused ja gümnaasiumihariduse. Otsustad pärast lõpetamist, kas lähed tööle või kõrgkooli edasi õppima.

Ettevõtjad on sageli toonitanud, et nad ootavad tööle kõrgharidust eeldavale ametikohale spetsialiste, kes on enne ülikooli omandanud praktilised oskused oma erialal. Miks mitte seda võimalust rohkem kasutada?

Rakendusliku keskhariduse erialad pakuvad täpselt seda: oskusi, mis on tööturul hindamatud, ja see on igati mõistlik valik nii inimese kui ka ühiskonna seisukohalt. Meie Eesti vajab praktiliste oskustega inimesi, kes suudavad luua väärtust. Seetõttu oleme Tartu rakenduslikus kolledžis järk-järgult suurendanud põhikoolilõpetajate vastuvõttu ning sel sügisel ootame juba üle 700 noore inimese esimesele kursusele rakendusliku keskhariduse erialadel.

Kui akadeemilised võimed ei võimalda keskharidust omandada, pakume võimalust õppida kutset. Sellisel juhul saavad kõik noored leida tee, kuidas end meie ühiskonnas teostada.

Kui ees seisab põhikooli lõpetamine ja soov jätkata haridusteed, aga riiklik süsteem ütleb: kohtade arv on täis, tekib paratamatult küsimus, mis saab edasi. Siin peitubki meie ühiskonna jaoks oluline murdepunkt. Kas me suudame pakkuda noorele usaldusväärseid, väärtuslikke alternatiive, või jätame ta tunnetusega, et ei saanud sisse ehk ei saanud hakkama?

Kutseharidus ei ole plaan B. Meie juures avaneb hoopis laiem maailm. Tartu rakenduslik kolledž ei ole pelgalt alternatiiv gümnaasiumile. Meie juures saab õppida uues nelja-aastases õppevormis, kus noor saab lisaks keskharidusele ka praktilise oskuse, elulise kogemuse ja võimaluse sooritada riigieksamid – ehk jätta alles kõik valikud tulevikuks.

​Pakume laia valikut erialasid, mille seas on nii kitsamaid valdkondi kui ka üldisemaid õppekavu, mis pakuvad mitmesuguseid karjäärivaliku võimalusi. Meil saab õppida ITd, mehhatroonikat, toidutehnoloogiat, roheoskusi, ärikorraldust ja palju muud.

Meie enam kui 80 eriala on jaotatud seitsmesse teemakooli, mis arendavad kutseoskusi, mida tänapäeva tööturg vajab – Eestis, Euroopas, kogu maailmas.

Noor inimene ei vaja ainult kohta koolipingis. Ta vajab võimalust kasvada, katsetada, õppida läbi kogemuse ja teha oma valik teadlikult, mitte surve all. Meie uus, nelja-aastane õppevorm annab selleks piisavalt aega. Meie õppijad ei pea valima nüüd ja kohe elu lõpuni kestvat kitsast rada, nad saavad õppida õppima, kogeda elu, luua võrgustikke ja kujundada oma teekonda. Meil on karjäärinõustajad, vaimse tervise tugi, rahvusvahelised praktikad ja õpetajad, kellel on tihe koostöö tööandjatega.

Noore tulevikku ei tohi määratleda valik, mida ta ei saanud teha. Me peame näitama, et tal on alati valik. Kui üks uks sulgub, siinkohal näiteks gümnaasiumiuks, ei tohi me jätta muljet, et midagi on läbi. Meie, haridusjuhid, poliitikakujundajad ja lapsevanemad, saame mõjutada, milliseid väärtussõnumeid me noortele anname.

Oma koolis anname selge sõnumi: «Sa oled väärtuslik. Su tee on tähendusrikas. Ja meie aitame sul selle tee üles leida.»