Martin Hallik: kas tartlastele muutub jäätmevedu odavamaks?

Martin Hallik Foto: Erakogu

Jäätmereformi seadusemuudatused on jõudnud riigikogusse. Reformi eesmärk on lihtne. Riik saadab jäätmete ringlusse suunamise kohustuse eesmärkide täitmise kohalikule omavalitsusele, andes talle selleks nii volituse kui ka loa koguda kodanikelt ehk jäätmevaldajatelt selleks lisaraha. Nimetatakse seda alternatiivseks korraldatud jäätmeveoks.

Alternatiivse korraldatud jäätmeveo rakendamise puhul hakkab esimese tähtsa muudatusena Tartu linnakodanik oma prügiarvet maksma Tartu linnale. Linnavalitsusel on valida, kas korraldada oma klienditeenindus, kes tegeleb kodanike jäätmemurega, või osta see teenus sisse.

Seaduse järgi peab linnavalitsus korraldama eraldi hanked jäätmete veo ja jäätmete käitlemise peale. Omaette teema on jäätmeveo logistika lahendamine.

Tehniliselt oleks mõistlik, et klienditeenindus ja logistika korraldus oleks tihedalt seotud, sest klienditeenindaja ei oska arvata, et näiteks millal tegelikult saab tühjendatud õigel ajal tühjendamata jäänud konteiner. Seda määrab ja oskab öelda logistik.

Võimalik on nii logistika kui ka klienditeeninduse teenus sisse osta hanke korras, korraldada neist ise üht või ka mõlemat. Linnavalitsusel on siin hulk mõttetööd ja kalkuleerimist, milline variant on odavam ja kuidas saavutada suurem konkurents, mis on üks jäätmereformi eesmärkidest. Selle kõige juures peaks hind olema madal, aga kvaliteet hea.

Jäätmereformi tungiv soovitus omavalitsustewle on teha koostööd jäätmereformi elluviimisel. Tartu puhul tähendaks see ilmselgelt koostööd kõigi ümbritsevate valdadega.

Tuleb märkida, et see oleks eelkõige just valdade enda huvides. See võimaldaks kulusid all hoida selle tõttu, et kulusid jagatakse süsteemi üldise halduskulu osas. Koos oleks odavam ja lihtsam korraldada hankeid ning saada ka odavamat hinda käitluse hangetel, sest pakutav maht oleks suurem. Samuti tekiks võimalus luua täiesti uusi ja ökonoomsemaid logistilisi jäätmeveo ringe. Linnalise tiheasustuse veoringid saaks hõlmata linnaservades asuvaid valdade tiheasustuse alasid.

Juba praegu toimub Tartul koostöö valdadega jäätmejaamade teenuste kasutamisel. Jäätmejaamade võrgustiku finantsiliselt mõistlikuks haldamiseks on ratsionaalne, et ühtses süsteemis oleks rohkem kui kaks jäätmejaama. Nii Tartus ka on. Jäätmeäri on mahuäri ja mida suurem maht on pakkumises, seda paremad on käitleja pakutavad hinnad.

Loomulikult jäävad eraldi kulukohtadeks jäätmejaamade muutmine ringmajandusjaamadeks, nende haldus ning jäätmete transport käitlejani, aga selleks on reform ette näinud õiguse võtta lisatasu, mida maksavad kõikide omavalitsuste jäätmevaldajad (üksikisik, ühistu, ettevõte jne). Seega ei saa teoorias välistada veel suurema hulga omavalitsuste koostööd kui üksnes Tartu ja tema lähivallad.

Kokkuvõttes võib arvata, et reformi tulemusel jäätmete ringlussevõtt mõnevõrra kasvab, kulu jäätmekäitlusele suureneb tõenäoliselt samuti.

Kas tartlastele muutub jäätmevedu odavamaks? Riigi koalitsioonipoliitikute sõnul muutub odavamaks neil, kes sorteerivad, ja kallimaks neil, kes ei sorteeri. Kui lugeda läbi reformi seletuskiri, siis suure tõenäosusega ei muutu praegune tasu odavamaks ka neil, kes sorteerivad usinasti. Hea, kui kodaniku kogukulu jääb praegusele tasemele.

Minimaalselt oleks lisanduv teenustasu jäätmevaldaja kohta üks euro, aga see võib olla ka kuni 100 protsenti jäätmete veo- ja käitlustasust. Võimalik on, et neil, kelle arve on praegu näiteks viis eurot, tõuseb see reformi jõustudes 10 euroni. Kõik sõltub reaalsetest kuludest jäätmete ringlusse suunamise eesmärkide saavutamisel.

Tõsi, kulud saavad olema mõnevõrra läbipaistvamad ja kajastuvad ka arvel. Siiani on avalikult rõhutatud minimaalse tasu ehk ühe euro lisandumist ning on räägitud, kuidas kulud kahanevad, kui sorteerida. Jäätmereformi eesmärgid, sh ringmajanduse ja konkurentsi suurendamine, tähendavad arvestatavaid uusi kulusid, eriti esimestel aastatel. Kusagilt peab see raha tulema ning praeguse seisu järgi ikka kodanike ehk jäätmevaldajate taskust.

Jäätmereformi elluviimiseks tuleb Eestis ehitada hulk uusi tehaseid ja käitluskeskusi. Nende puhul on esitatud lubadusi, et riik toetab.

Tartlaste väiksemate prügiarvete ning suurema tööhõive huvides on nüüd üsna kohe see aeg käes, et Tartu linnajuhid asuks tegevusse, et osa nendest tehastest paikneks Tartus, näiteks endise Tähtvere valla maadel. Linnalisele asulale väga lähedane asukoht hoiaks veokulu väiksema ning lisaks jääks maksutulu uutest töökohtadest Tartusse.

Kokkuvõttes võib arvata, et reformi tulemusel jäätmete ringlussevõtt mõnevõrra kasvab, kulu jäätmekäitlusele suureneb tõenäoliselt samuti, nagu suureneb nii linnakodanike kui ka ametnike töö hulk. Rohepööre on kallis!