/nginx/o/2018/01/12/7479123t1h5df4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/06/02/16890702t1h6501.jpg)
Rahakoti kaasaskandmine pole moodsas ühiskonnas tavapärane. Ammugi ei tule pähe kasutada sularaha.
Siiski näitab kogemus: just siis, kui midagi eriti soovid, annab tehnoloogia järele ning kaupa saab vaid see, kel kupüürid taskus. Mina olen loobunud suures osas füüsilise pangakaardi kasutamisest, on ju kõik vajalikud rakendused olemas nutitelefonis. Eriti turvaline ka, töötab vaid minu nägu ette näidates.
Siiski pean tõdema, et paarkümmend eurot tagataskus tasuks ikka hoida. Milleks? Laupäeva õhtul kadus Raadil Martin Garrixi kontserdil internet ning ühes sellega ka võimalus maksta kaardiga. Siis oli hea võimalus end sõbrannale külge pookida ja temalt võlgu võtta.
Mis aga saab siis, kui oled üksi? Näiteks ei saa Tartu ülikooli kliinikumi parkimisautomaadis maksta viipemaksega. On vaja füüsilist pangakaarti või münti. Pidin auto ümber parkima ja jäin arsti vastuvõtule hiljaks. Ka on jäänud samal põhjusel turult värske kurk ostmata. Püüan edaspidi oma kogemusest õppust võtta.