/nginx/o/2022/03/30/14455872t1h6461.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/31/16880890t1h00aa.jpg)
Keskkonnategurite halba tervisemõju inimestele leevendab kõige rohkem ja mitmekülgsemalt rohekeskkond – metsad, rohealad, pargid. Linnas enim just pargid, skväärid, puiestikud, parkmetsad, eriti vanad puistud. Kultuuriga seotus kasvatab väärtuslikkuse mitmekordseks, õigemini kordumatuks. Seetõttu on iga roheala kulla kaaluga nii nendes parkides elavatele liikidele kui ka linnas elavate inimeste tervisele.
Tartu südalinnas võib prognoosida välisõhu kvaliteedi järsku halvenemist ja negatiivset tervisemõju mitme pargi, parimas kasvueas pargi –keskpark, Holmi park – likvideerimine. Veel on aega ümber mõelda.
Holmi kvartal, mida linna ruumiloojate-ametnike mõtte kohaselt kiirkorras täis ehitamiseks ette valmistatakse, rajati 1950. aastatel Narva maantee, Raatuse tänava ja Emajõe vasakkalda vahelises kolmnurgas. Ajaloolisest kõrghaljastusest on säilinud üks läänepärnade rida, lisaks veel üks puu.
Dendroloogia eksperdi Sulev Järve hinnangul on see vanem alleeosa tervikuna nii kultuuri- kui ka ajalooliselt väärtuslik nagu ka kogu see vabakujuline ja päikeseline park tervikuna.
Pargipuistu on umbes 70-aastane, hooldatud, rohkelt kasutuses. Pargis on üks kauase Tartu linnapea Andrus Ansipi poolt istutatud pärnapuu, mille Tartu sai kingituseks 2002. aastal Tallinna linnapealt.
2004. aastal tegi Tartule kingituse Jaapani saatkond ja sellest peale kasvab Holmil viis sahhalini kirsipuud. Nimetamata ei saa jätta ka kahte künnapuud, mis on kaitsealune liik ja tuleb säilitada.
Eriliselt väärtuslikud on ka korea seedermännid, kuigi noored, vana hall pähklipuu ja sammasja võraga hiina pappel – ainuke selle sordi puu Tartus.
Kokku on pargis määratud 45 liiki ja sorti puittaimi. Park tervikuna on säilitamisväärne. Aga poliitilised ametnikud tegutsevad selliselt, et isegi linnavolikogu keskkonnakomisjoni ei ole teemat arutamiseks esitatud.
Üldplaneeringuga on lubatud hoonestada 6–8-korruseliste hoonetega, täisehituse protsent 60. Muinsuskaitse on lubanud ehitada. Looduskaitselt ja rahvatervise ekspertidelt ei ole midagi küsitud ja ilmselt ei kavatsetagi.
Kas päikeselise puhkeala, pargi asemel tuleb linlastel hakata istuma selg vastu seina kivikülmadel terrassidel? Kas on unustatud arvestada lisanduva autoliikluse negatiivsete mõjudega?
Iga kerge käega ja vastutustundetult likvideerimisele määratud pargiala või puiestik toob kaasa Tartu välisõhu kvaliteedi halvenemise ning negatiivsed mõjud linlaste tervisele.
Maailma hoolivates linnades ei tihendata linnaruumi parkide ehk linna kopsude arvelt. Otse vastupidi – parke väärtustatakse, neid säilitatakse ja kujundatakse üha mitmerindelisemaks ja tervislikumaks.
Vaid mõni nädal tagasi peeti Tartus suurejooneline planeerimiskonverents. Arutleti muuseas ka selle üle, mis on avalikud huvid planeerimismenetluses, ja selle üle, kas ainult tänavaruumi ümberkorraldamine viib kvaliteetse avaliku ruumini.
Otsiti vastust küsimusele, millised on linnastunud/linnastuva ühiskonna ruumilised valikud. Planeerijatel on küll kasutada rohkelt nn tööriistu, kuid neid kas ei osata või ei soovita kasutada.
Näiteks Euroopa maastikukonventsiooni põhimõtted ei ole üldse integreeritud planeerimisse, kuigi Eesti on selle allkirjastanud.
Kas toob pöördepunkti planeerimise kvaliteedi paranemisse konverentsi poolt välja kuulutatud ruumilise planeerimise deklaratsioon? Selles postuleeritakse «Peame oluliseks tõhustada planeerimisprotsesse viisil, mis keskendub planeeringute sisulisele kvaliteedile ja ühiskonna arengu toetamisele, mitte üksnes menetlusele. Toetame planeerimist kui läbipaistvat, kaasavat ja teadmistel põhinevat ühiskondlikku kokkulepet, mis aitab kujundada vastutustundlikke ruumilisi otsuseid tänaste ja tulevaste põlvede hüvanguks.»
Deklaratsioonile on allkirja andnud Eesti nelja suure ülikooli ja kunstiakadeemia rektorid, kaks ministrit. Loodetavasti muutuvad kodanikujulgemaks oma teadmuspõhiste seisukohtade esitamisel planeerimisprotsessidesse ka kõigi nende ülikoolide ja teistegi kõrgkoolide teadlased. Eesti vajab seda.