POLIITIKUD KOSTAVAD ⟩ Kas Tartu majaomanike talvine teoorjus lõpeb? Ei, sest raha pole

Tuhanded tasuta töötunnid labidate, lumesahkade ja luudadega – omavalitsused üle Eesti on majaomanike ülesandeks jätnud ka krundipiiri taga nn linnamaal kõnnitee rookimist. Mõned omavalitsused proovivad nüüd teisiti, aga kuidas peaks toimima Tartu? Foto: Kristjan Teedema/Lii Ranniku

Võru on majaomanikud juba vabastanud linnale kuuluvate kõnniteede talvisest rookimisest. Tallinn kavandab seesugust uuendust oktoobrist. Kas Tartu peaks majaomanikud vabastama linnale kuuluvate kõnniteede koristamise kohustusest? 

Majaomanike teo­orjust krundiga piirnevate, aga Tartu linnale kuuluvate kõnniteed koristamisel, iseäranis talvist lumerookimist, on olnud kombeks kiruda aastaid ja selle tühistamist on ka arutada võetud, kuid kohustus püsib. Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak sedastas, et mõni aasta tagasi tegi linnavalitsus arvutuse, et kui majaomanikelt see kohustus ära võtta ja lasta töö teha linna tellimusel, oleks kulu suurusjärgus 17,5 miljonit eurot aastas. Mingi osa sellest oleks talvine töö ja teine osa suvine. Vahepeal on hinnad kõrgemale kerinud ja õigem tulemus tuleks korrutades koefitsendiga 1,3.

Selle korrutamise võib ka tegemata jätta, sest nagu Tartu linnapuhastuse peaspetsialist Madis Tammeorg nentis, ei ole täpselt teada, kui suurest töömahust oleks jutt. Konks on selles, et linnal on selge ülevaade nende teede kohta, kuhu on hooldusfirmadelt töö lepinguga tellitud, aga ei ole ülevaadet, kui palju kilomeetreid või ruutmeetreid kõnniteid on majaomanike rookida. See inventuur on tegemata. Aga Tammeoru sõnul on niigi selge, et see on linnaeelarvele kallis ja et küllap on ka selge põhjus, miks seesugune koormis on majaomanikele peale pandud juba tsaariajal, see püsis ka Eesti ajal ja tänapäevani välja. Tallinna plaanide kohta on Tammeorul oma arvamus, aga ametnikuna tahaks ta selles küsimus jääda tagasihoidlikuks, valimiste aastale viitab siiski.