Skip to footer
Päevatoimetaja:
Henn Uuetoa
+372 739 0300
Saada vihje

Erakorralise meditsiini päeva sõnum: keegi peab märkama ja tegutsema või inimene sureb

Tartu Kiirabi koolitusjuht ja erakorralise meditsiini õde Karin Laube õpetab nukku abiks võttes, kuidas igaüks saab elupäästvat abi osutada.

Teisipäeval, 27. mail kella kolme paiku päeval kerkib Tartu Raekoja platsile telk, millega kiirabitöötajad näitavad, kui kiiresti suudavad nad püstitada välihaigla olukorras, kus kannatanuid on palju ja valitseb kaos.

Tartus loodetavasti kaost ei tule, aga tolles kesklinna välihaiglas näitavad erakorralise meditsiini spetsialistid kella 15st kuni 17ni huvilistele oma professionaalset varustust, millega nad iga päev elusid päästavad. Ühtlasi lihvivad nad ka iga linnakodaniku oskusi, et õnnetuse juhtudes ei kaotaks kõrvalseisjad väärtuslikke minuteid ajal, mil abivajaja poole kihutav kiirabiauto ei ole veel kohal.

«Kui mitte keegi olukorra tõsidusest aru ei saa, otsustada ei julge, käsi külge ei pane, siis võin ma kohale tulla kõigi oma vilede ja tuledega, oma parima varustusega ja olla tegutsedes nii hea kui vähegi võimalik ... Aga kui oleme kaotanud aega, siis pingutustest hoolimata see inimene sureb,» selgitab Tartu kiirabi koolitusjuht Karin Laube. «Organismi võime säilitada oma ressursse on teatavasti lühike ehk neli kuni viis minutit. Ja kui keegi pole selle aja jooksul tegutsema asunud, võib päästmine osutuda võimatuks ...»

Kui beebi on lämbumisohus, kui näib, et võõrkeha takistab ta hingamist, ei tohi teda jalgadest kinni võttes ja pea alaspidi hoides raputada. Viga võivad saada liigesed, kael, aju. Ta tuleb panna käsivarrele, pea allapoole asendis ning anda vastu selga käega tugevaid lööke. Koputamisest ei piisa.

Karin Laube on erialalt erakorralise meditsiini õde ja ta on kiirabis töötanud kakskümmend aastat. Viimane kord, mil ta päästis inimese elu, polnud see mitte valvekorra ajal, vaid siis, kui ta oli oma pere ja tuttavatega Türgis puhkamas. Saatus tahtis, et basseini põhja vajunud 7-aastast last tuli elustada temal.

«Minagi ei olnud millekski niisuguseks valmis, ma olin puhkusel,» meenutab ta. «Aga mul tuli vastu võtta otsus. Ma andsin endale aru, et kui keegi praegu ei tegutse, siis see laps sureb.»

Karin Laube asus tegema südamemassaaži, sai elulised refleksid kiiresti tagasi ja lapse ka oksendama ning kui kiirabi kohale jõudis, laps hingas ja oli teadvusel.

«Niisuguses olukorras on müstika see, kuidas kõik karjuvad, aga mitte ükski ei pane põlve maha ega tule appi, ütles Karin Laube. «Ma proovisin lapse isa appi kutsuda, see ei õnnestunud ...»

Millal vajab inimene erakorralist abi ja seda kindlasti just kõrvalseisjatelt, võib jääda ju küsimuste küsimuseks. Karin Laube loetleb mõned kindlad tunnused, mida pole raske meelde jätta. Kui inimene on teadvuseta ja ta ei hinga, on südamemassaaž otsekohe hädavajalik. Iga teadvushäire seab ohtu inimese hingamisteed, jättes aju hapnikuta, mis omakorda seab ohtu ka vereringe toimimise. 

Koolitajal Karin Laubel on ka žguti panemise näitamiseks õppevahend olemas.

Samavõrd aegkriitiline on ulatusliku verejooksu peatamine, sest vereringe, mille toimimine on ohus, kahjustab aju vereringet, millele võib järgneda teadvuse kaotus juba eespool kirjeldatud tagajärgedega. Need on kindlasti juhud, mil ei piisa ainult kiirabile helistamisest ja mil tuleb otsekohe midagi ette võtta. «Teadvushäire, hingamishäire ning vereringe häire on eluohtlikud seisundid,» rõhutab Karin Laube.

Teisipäeval seda kõike raeplatsi telgis ka õpetatakse. Kuidas teha südamemassaaži, kuidas panna žgutti? Millest teha žgutt, kui žgutti ei ole ja kuidas seda kasutada, et see toimiks?

Erakorralise meditsiini õde Karin Laube on töötanud Tartu kiirabis kakskümmend aastat.

Tartu kiirabi tähistab tänavu kevadel oma loomise 80. aastapäeva. Selles, et Eestis sünniks eriala, mida tänapäeval tuntakse erakorralise meditsiinina, on suur roll Tartu kiirabil, kus 1990. aastatel tehti erakorralise meditsiini arenguks suuri ja edasiviivaid pingutusi.

On veel midagi, mida rõhutada. Et erakorraline meditsiin ei võrdu esmatasandi meditsiiniga. Erakorraline abi peab olema kättesaadav eeskätt eluohtlikus haigusseisundis patsiendile, kõigil neil juhtudel, millest eespool oli juttu.

Ligikaudu veerand väljakutsetest ei ole tegelikult kiirabitöö, ütleb riigikontrolli viimane audit. Kiirabi sõidab sageli patsiendi juurde, kellega peaks tegelema hoopis perearst või sotsiaaltöötaja. Haiglad kasutavad kiirabi ka taksona. Halbade asjaolude kokkulangemisel võivad inimesed jääda elupäästva abita.

«Materiaalselt ning füüsiliselt on võimatu tagada olukorda, kus igas asulas on oma erakorralist abi osutav kiirabibrigaad,» ütleb Karin Laube veel. «Ellujäämine sõltub suuresti ellujäämisahelast. See tähendab, et keegi peab märkama, keegi peab oskama hinnata seisundi tõsidust ning alustama elupäästvaid võtteid. Alles siis saavad erakorralise meditsiini töötajad tulla ja ulatada elupäästva käe.»

Eestis osutab kiirabiteenust 104 brigaadi. Tartu kiirabi on suurim kiirabiteenuse osutaja Eestis 26 brigaadiga.

Kes annab ärevas olukorras nõu?

Kui kahtlete, kas on vaja kiirabi kutsuda, siis küsige nõu ööpäev läbi töötavalt perearsti nõuandetelefonilt 1220. Mürgistusjuhtumi korral saab kiiret abi mürgistusinfo numbrilt 16662.

Allikas: Tartu kiirabi

Kommentaarid
Tagasi üles