/nginx/o/2024/10/18/16427064t1h12ce.png)
/nginx/o/2025/05/22/16863669t1h097b.jpg)
Tark rahvas on Eesti suurim väärtus – kui palju oleme me seda kuulnud. Aga sellel kevadel kostab üle Tartu linna muret selle pärast, et meie süsteem, koolisüsteem, seab takistusi targaks saamisel. Ja nimelt, et gümnaasiumikohtadele on nii suur tung, et paljud soovijad ei pääsegi Tartus keskharidust omandama. Ei mahu ka linnalähedastesse gümnaasiumitesse.
Koos erakoolidega luuakse Tartusse tänavu rekordilised 1211 gümnaasiumikohta, aga ainuüksi Tartus lõpetab põhikooli sel kevadel 1445 ning tuleval aastal 1476 noort. Tartusse teadupärast tullakse siinsetesse mainekatesse koolidesse õppima ka mujalt.
Ainult mingil määral on õige mõnede poliitikute ja ametnike hoiak, et nii ongi hästi, sest rohkem noori peaks õpinguid jätkama ametikoolis. Ametikoolis omandatav keskharidus ei takista ülikoolis edasi õppimist, aga olgem ausad, see pole võrdne akadeemilisele suunale orienteeritud gümnaasiumiga.
Ametikoolis kutse omandamine keskhariduse baasil käib siiski kiiremini ja valikuvõimalusi on rohkem.
Vajadus peab looma süsteemi, mitte süsteem ei pea dikteerima valikuid.
Muidugi, kui Tartusse tullakse gümnaasiumisse teistest linnadest, siis miks ei võiks õpiränne viia Tartu noori ka mujale, kus gümnaasiumikohti jagub. Tõsi, kodust kaugemal noore koolitamine on perele kulukam kui kodupaigas, aga see on ainult üks aspekt. Miks üldse peaksid lapsed kaugemal koolis käima, kui neil on võimalus head haridust saada kodukohas?
Kõikvõimalike kriiside loendis, milles me parasjagu viibime, on rahvastikukriis üks tõsisemaid, pika mõjuga. Teate küll, rahvastik vananeb, lapsi sünnib liiga vähe. Selle taustal on imelik, kuidas lastega peredel tuleb ajuti seista silmitsi tõsiasjaga, et lasteaeda ei mahu, põhikooli ei mahu, gümnaasiumisse ei mahu.
Gümnaasiumisse ei pea mahtuma kõik soovijad, aga neisse võiksid mahtuda kõik need soovijad, kelle võimed ja töötahe võimaldavad õppekava täitmisega edukalt toime tulla.
Kui on vajadus gümnaasiumikohtade järele, vanemad tahavad lapsi gümnaasiumisse panna, siis süsteem ei peaks neid vägisi suruma sellesse vakku, et mingi osa noori peab põhikoolist kindlasti kutsekooli minema. Vajadus peab looma süsteemi, mitte süsteem ei pea dikteerima valikuid. Rahvastikuprognoosid ja koolikohtade tarvidus ei saa kuidagi olla üllatus.