:format(webp)/nginx/o/2021/04/06/13714374t1h497a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/22/16863026t1h0f9e.jpg)
Eestis praegu valitsev elektrikute puudus peaks tasapisi lahenema hakkama: vajalikke ameteid õpetav Tartu rakenduslik kolledž (Voco) ja Eesti elektritööde ettevõtjate liit (EETEL) allkirjastasid neljapäeval koostöölepingu, mille tulemusel rajatakse kutsekooli juurde võrguelektrikute õppeväljak.
«Praegu on ühiskonnas peamine teema julgeolek, elektrivõrk on teema number kaks,» ütles EETELi tegevjuht Kaarel Jänes. «Kuid tegelikult on elekter osa julgeolekust.»
Sõlmitud koostöölepingu eesmärk ongi luua Lõuna-Eestisse statsionaarne õppe- ja koolitusvõimalus, mis toetab kutseõpet ja eksamineerimist, töövõtete harjutamist ning täiendkoolitusi juba töötavatele elektrikutele. Harjutusväljakul hakkavad oma oskusi lihvima võrguelektrikud, kelle tööks on ehitada ja hooldada kuni 35-kilovoldise pingega võrke.
Niisuguste spetsialistide puudus on Eestis aga võrdlemisi suur murekoht, sest praegused võrguelektrikud on välja koolitatud enamasti 1990. aastatel ning lähenevad nüüd pensionieale. EETEL ja Voco panid õlad kokku, et koos see probleem lahendada.
Eestis on üheksa kooli, nende hulgas Voco, mis õpetavad piisaval hulgal sisepaigalduselektrikuid, ent puudus on just välisvõrguelektrikutest, kes oskaksid kõrgepingeliinide, alajaamade ja vajalike välitööde kallal toimetada, tõdes Jänes.
«Koolipingis õpetati selliseid töid tegema viimati üheksakümnendatel aastatel, seda tõestab ka nende spetsialistide keskmine vanus,» rääkis Jänes. «Tänu Euroopa Liidu rahastusele on nüüd vähem kui kümme aastat neid inimesi täiendkoolitatud, aga need on juba olemasolevad töötajad. Uusi spetsialiste tuleb juurde vaid kas elektrikuharidusega või mõne täiesti teise haridusega, nad saavad vajalikud teadmised töö käigus.»
Paratamatult mängib selle töö tegemisel rolli inimese vanus, sest elektrikutel tuleb ronida mastide otsa või sumbata põlvini lumes, mida igaüks teatud vanuses enam teha ei jaksa.
Arvestades selle ameti olulist rolli ühiskonnas, on edasiminek ja õppimisvõimaluste laiendamine hädavajalik, lisas Jänes. «Tulevikku vaadates peaks kümne aasta perspektiivis olema selliseid spetsialiste praegusega võrreldes topelt,» ütles ta.
Elektrivaldkonna kutseõppesse saavad minna kõik põhikooli lõpetanud inimesed, õpingute lõppedes saavad nad kutsekeskhariduse tunnistuse. Välisvõrguelektrikud teenivad Jänese sõnutsi head palka: kuni paar Eesti keskmist töötasu. Viimase kümne aastaga on palgad tõusnud just seetõttu, et spetsialiste pole kuskilt võtta.
«Käisin hiljuti Tallinnas koolitusel, kus osales kuus Tartust pärit inimest, ka koolitaja oli Tartust. Näiteks Võrus on väga keeruline leida endale pädevaid töötajaid, kui kõik peavad seda ametit Tallinnas õppima,» põhjendas väljaku vajalikkust ASi E-Service Tartu haldusjuht Riho Laanemets. «Tartu õppeväljak avardab neid võimalusi. Spetsialistide defitsiit on olnud juba pikemat aega. Kogu koolitus on seni olnud erasektori õlgadel ja noortel pole kuskil võimalik seda ametit proovida, et teada saada, kas see võiks neile sobida.»
Väljakule tulevad nii kõrge- kui madalpingeliinid, loodetakse rajada ka alajaam. «Pingesse need asjad mõistagi ei lähe, aga harjutamiseks on see väga hea. Saab masti otsa ronida ja kõike vajalikku treenida,» rääkis Laanemets.
Voco direktori Raini Jõksi sõnutsi maksavad lepingupartnerid harjutusväljaku rajamise eest, koolil tuleb tulevikus seda vaid hooldada.
/nginx/o/2025/05/22/16863027t1h0823.jpg)