Mida soojemaks läheb ilm, seda rohkem tartlasi jalutab ja jookseb Emajõe ääres Jänese matkarajal, kus on aga kadunud enamik sildu ja pole tunda peremehekätt. Suvi matkarajale suuri muudatusi ei too.
Jänese matkarada lipsab tartlastelt käest
Tartu üliõpilaste looduskaitseringi liikmed parandasid mullu septembris peamiselt Tähtvere valla maal vonkleval Jänese matkarajal heast tahtest ära paar silda ja rookisid kokku rämpsu. Tähtvere vallavanem Rein Kokk teatas sellest kuuldes: «Me ei jäta jonni, võtame järgmisel aastal jõu kokku ning hakkame rada jälle korras hoidma, sest see on heast tahtest tehtud vajalik asi.»
Ta lisas, et valla 2012. aasta eelarvesse kirjutatakse raja hooldamise raha sisse ja ehk toetab valda ka Tartu linn, kelle elanikud rada peamiselt kasutavadki.
Vald niidab korra
Nüüd Kokk eelarvesse sisse kirjutada lubatud hooldusrahast enam juttu ei tee. «Korra me suvel seda rada kindlasti niidame,» ütles ta. «Häda on selles, et seal on eramaa, maaomanikud ei luba niita. Aga midagi me seal ikka teeme, kui asi hakkab hulluks minema.»
Viimati niitis vald rajal heina 2010. aastal. «Siis olid meil väga suured pahandused, mõni maaomanik on raja pärast väga äkiline,» märkis Rein Kokk. «Minu maa, minu õhk, minu kärbsed!»
Sellepärast ei tule vallavanema sõnul kõne alla ka rajal olevate sildade parandamine või puuduvate asemele uute ehitamine.
«Seadus ütleb, et kallasrajal võivad kõik käia, aga seadus ei ütle, et kallasrajale võib omaniku loata silla teha ja seda korras hoida,» selgitas ta. «Mingi rajatise võib eramaale teha vaid siis, kui omanik on nõus, omanikud pole aga nõus. Spordimees jõuab kraavist üle hüpata kah. Linnavalitsus soovitas meil raja sildid maha võtta, ei ole enam mõtet sellega jamada.»
Pole hooldust, pole toetust
«Kes nii ütles?» ärritus Tartu linnapea Urmas Kruuse sellest kuuldes. «Ei tea, kas Tähtvere vallavanem otsib konflikti?! Olen mitu korda öelnud: kui Tähtvere vald suudab raja oma osal tagada korraliku hoolduse, hakkame vallale hooldusraha maksma. Kui ei suudeta hooldada, tuleb see välja öelda.»
Kuid alguses olid rajal ju sillad, järelikult pidi olema ka luba nende ehitamiseks? Rein Kokk ütles, et nüüd on ühel maatükil uus peremees, ja sellega asi lõpebki. Kui maa taheneb, laseb vald ära vedada rajale tassitud ja ka autodega veetud rämpsu. Sellega on maaomanikud päri.
Linnapea märkis, et ilmselt avaldavad Emajõe-äärsete kinnistute omanikud vallale survet, et rada rahule jäetaks. «Vald lubas inimestel jõe äärde elamud ehitada. Mis neile hea, see tartlastele halb, ja nii libiseb matakarada meil käest. Ja kui rada enam ei toimi, peaks sildid ja viidad tõesti maha võtma, sest neid on piinlik vaadata,» ütles Urmas Kruuse.
Ta lisas, et linnavalitsus on mõelnud Tähtvere lauluväljaku taha dendroparki kujundada linlastele väikese raja, kus saab loodust nautida.
Jänese matkarada
• Tartust Emajõe vabaujula juurest kallast pidi Vorbusele viiv algselt ligi kuue kilomeetri pikkune Jänese matkarada valmis 2003. aasta juunis. Raja tegemist korraldas SA Tartumaa Turism.
• Alguses oli rajal ligi paarkümmend Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengite tehtud suurt kirevat puuskulptuuri, mille idee autorid olid kirjanik Mart Kivastik ja kunstnik Silver Vahtre.
• Rajal oli 19 silda, kõigil oma nimi ja lugu.
• Teelistele oli raja lõpus Jänese kõrtsi varemete juures lõkkekoht ja ööbimiseks sobiv laavu ehk varjualune.
• Raja tegemiseks kulus 700 000 krooni (44 738 eurot), puuskulptuuridele pisut üle 500 000 kr (31 955 eurot). Kogu rahast enam kui pool saadi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu regionaalarengu agentuuri keskustevõrgu programmist. Ülejäänud raha andsid Tartu linn ja Tartumaa Turism.
• Tartumaa Turism soovis Jänese raja ühendada Kärevere–Ilmatsalu linnuteega, kuid 2005. aastal Tähtvere valla loal raja lõppu kaevatud suur kanal tõmbas plaanile kriipsu peale.
Allikas: Tartu Postimees