/nginx/o/2018/01/12/7479123t1h5df4.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/20/16859147t1he44e.jpg)
Koolilaste suvevaheaeg juba terendab, koolidki võtavad õppeaastat kokku. Kuid käivad ka ettevalmistused eelolevaks sügiseks: mai lõpuks tuleb ära kinnitada esimesse klassi minevate õpilaste koolieelistused, et koolid oskaksid kavandada uut õppeaastat.
Tartus ei ole küsimust, kas ühes või teises koolis esimene klass avatakse, siin on küsimus selles, kui palju klassikomplekte luuakse. Väikestes koolides see aga nii pole.
Kõige väiksem kool
Nii on praegu Kambja valla Unipiha algkoolis esimesse klassi minemas vaid üks õpilane. Teises klassis lapsi pole, kolmandas õpib kaks last ja neljandat ei ole samuti tarvidust avada.
Unipiha algkool on väikekool selle kõige ehedamas tähenduses, võiks isegi öelda, et minikool. Uuel õppeaastal avatakse üks liitklass, mida juhendab kaks õpetajat. Üks neist, Eha Jakobson, peab ka koolijuhiametit.
«Praegu on eelkoolis üks laps, aga tema sügisel meile ei jää. Läheb vanema venna järgi linna kooli,» tõdes Eha Jakobson. Ta loodab, et enne 31. maid tuleb esimese klassi nimekirja veel õpilasi.
Väikekooli mure on vähene sotsiaalsus eakaaslastega. Siiski näeb koolijuht liitklassides suur võlu, nimelt motiveerivad vanemad õpilased nooremaid pingutama. Aga Jakobson lisas, et selleks ei tohi laste vanusevahe olla liiga suur. «Suuremad lapsed näevad, kui suure sammu on nad aastaga astunud, ning väiksemad näevad, kui palju on võimalik aastaga saavutada,» selgitas ta.
Kui Unipiha on nii-öelda minikool, siis Kambja valla väikekool on 79 õpilasega Kuuste kool.Kevadel lõpetab seal viis õpilast põhikooli ja septembris alustab esimeses klassis sama palju lapsi.
Kuuste kooli direktor Lenne Ojamets nentis, et tänavu alustab kooliteed pisut vähem lapsi kui tavaliselt. Siiski on see ajutine, sest lasteaiast tulevat järelkasvu vaadates on järgneval kahel aastal koolitee alustajaid rohkem. «Inimesed liiguvad ja vahel lisandub õpilasi ka teistesse klassidesse,» lisas direktor.
Tartu valla Maarja-Magdaleena põhikooli on sügisel oodata 11 esimese klassi õpilast. Läinud septembris alustas seal kooliteed seitse tüdrukut-poissi.
Tänavused klassid komplekteeris vald uue metoodika järgi, selgitas Maarja-Magdaleena põhikooli direktor Kristiina Raja. Uues süsteemis vaadatakse täpsemalt, missuguses valla koolis laps käima peaks ehk missugune on ühistransporti ja lapsevanemate tööle liikumise trajektoore arvestades kõige mõistlikum kooli valik. Siis pakub vald koha ja lapsevanem otsustab, kas see sobib või ei.
Väikese kooli õpetaja soovib saada sama palka nagu suure kooli õpetaja, palkadeks raha leidmine valla eelarvest on suur väljakutse, ütles abivallavanem Peeter Kiuru.
Raja sõnul on 11 esimese klassi last suurepärane tulemus, ega palju rohkem ei mahukski. Lahedalt liikumiseks on klassiruumis 12 kohta. Suurimas klassis õpib praegu 14 õpilast.
Maarja-Magdaleena põhikoolis käib 81 õpilast. Kui keeruline on väikese kooli majandamine? Raja sõnul on väljakutseid, aga üldjoones saadakse hästi hakkama. Tosin last elab kooli õpilaskodus, kus nad koos abiõpetajaga oma koolitükid hoolsalt ära teevad. Kool võtab hea meelega vastu ka Rajaleidja otsusega lapsed. Ühelt poolt lahenevad väikeses koolis, kogukonnas ja klassis paljud probleemid kiiremini. Teisalt on Rajaleidja kaudu tulevaõpilase pearaha suurem ja see aitab koolil paremini toime tulla.
Raja rääkis, et mitmed õpetajad töötavad neil vaid osakoormusega. Nii käib füüsikaõpetaja neli päeva tööl Jõgeval ja kord nädalas Maarja-Magdaleena põhikoolis.
Hädavajalik soosaar
Peale Maarja-Magdaleena põhikooli on Tartu vallas väike kool ka Laevas. Seal on õpilasi 48. Tartu vallavanema Jarno Lauri sõnul on keskmise Eesti maakooli õpilaste arv 120 ringis.
Ehkki Laeva põhikool on väike, on selle töös hoidmine väga oluline, sest järgmised koolid on sealt liiga kaugel. «Laeva põhikool on nagu soosaar,» märkis Laur.
Kui Maarja-Magdaleena kooli läheb tänavu eelmisest aastast rohkem lapsi, siis Laeva põhikooliga on olukord nutusem, sügisel alustab seal kooliteed viis last.
«Laevas ei ole elanike uuenemist, uusarendusi sinna ei ehitata ning seega ei lisandu oluliselt ka uusi peresid,» nentis vallavanem.
See toob kaasa lisaprobleeme. Kui põhikooli kolmandas astmes, (7.–9. klass) on klassis paar-kolm õpilast, siis kannatavad võistkondlikud ja meeskondlikud alad. Ka on keerukam leida aineõpetajaid, sest täiskoormust on pea võimatu kokku saada.
Kolmas mure on mõistagi raha. Riik maksab koolipidajale pearaha ja väikese kooli nii-öelda sissetulek on õpilaste vähesuse korral mõistagi väiksem. Laur lisas, et väheste õpilasega koolis kannatavad enim 7.–9. klasside lapsed.
Väikseid koole leiab ka Peipsiääre vallast, näiteks Kolkja põhikoolis on 35 õpilast. Uuel õppeaastal on oodata nelja esimese klassi õpilast. Peipsiääre abivallavanem Peeter Kiuru tunnistas, et vald paneb selle kooli töös hoidmiseks kõvasti-kõvasti raha alla. «Väikese kooli õpetaja soovib saada sama palka nagu suure kooli õpetaja, palkadeks raha leidmine valla eelarvest on suur väljakutse,» nentis ta.
Ehkki õpilasi on vähe, ei plaani Kambja, Tartu ja Peipsiääre vald väikseid koole sulgeda. Siiski ei tea Kiuru, mis tulevik toob, sest sügisel ootavad ees kohalike volikogude valimised.
:format(webp)/nginx/o/2025/05/20/16859146t1h8986.jpg)