:format(webp)/nginx/o/2021/04/06/13714374t1h497a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/20/16859140t1h12b0.jpg)
Tartus Ravila tänaval on viiekorruselise kortermaja kelder ehitatud ümber sedasi, et hädaohu korral saaksid elanikud sinna varjuda ning jääda ellu ka siis, kui meid peaks tabama sõda või looduskatastroof. Esmaspäeva õhtul tutvustas Ravila 58 korteriühistu esimees Marek Trojanovski keldrit teiste korteriühistute esindajatele ja Tartu linnapeale Urmas Klaasile, kelle sõnul on tegu igati eeskujuliku varjumiskohaga.
Kiiduväärt varjumiskoht
Veeriku linnaosas asuv Ravila 58 korterelamu on esmapilgul tavaline viiekorruseline paneelmaja, ent selle keldrisse viivatel välisustel märkab terasem silm sinise- ja oranžikirjusid kleebiseid, mis annavad teada, et ukse taga asub varjumiskoht. 60 korteriga maja keldris on olemas kõik, mida võivad elanikud vajada, et elada üle pikk elektri-, vee- ja sidekatkestus, aga halvimal juhul saab seal kaitset ka sõjaohu eest.
Maja varjumiskoht mahutab üle 200 inimese. Ohu korral saavad elanikud keldris soojas olla, tualetis käia ning süüagi teha. Lisaks diiselgeneraatorile kortermaja hoovis on keldris ka bullerjani tüüpi ahi, seega saab seal sooja igas olukorras. Suur abi selle rajamisel oli päästeametist, mis toetas ühistut 67 000 euroga, ühistu ise panustas töösse ligi 4000 eurot.
Ehkki linnavalitsus rahalist tuge ühistutele ei paku, on linnavalitsuses tööl spetsiaalne kriisikoordinaator, kelle käest saab alati nõu küsida.
Trojanovski tunneb tehtu üle uhkust ning on varjumiskoha rajamisega hoidnud pidevalt kursis ka Tartu linnapead Urmas Klaasi, kes kohta oma silmaga kaemas käis. Lisaks linnapeale oli kohale tulnud veel mitukümmend inimest, kes soovisid varjumiskohta lähemalt näha ja ellujäämiseks vajalikke nippe kõrva taha panna.
Rahvas uuris Trojanovskilt nii ventilatsiooni- kui ka küttesüsteemide kohta.
«Trojanovski on väga tubli, et ta on varjumiskoha rajamiseks kasutanud ka päästeameti pakutavat toetust. See, mida me siin praegu näeme, on ülimalt eeskujulik, aga korteriühistutel on võimalik keldreid kohendada ka lihtsamate vahenditega,» sõnas linnapea. «Kõige tähtsam on, et suurtes kortermajades saaks kriisi ajal soojasõlmed toimida ja maja saaks toasooja vastu võtta.»
Sama projekti toel, millega ehitati Ravila 58 keldrisse varjumiskoht, eraldas päästeamet keldrite korrastamiseks toetust viiele Tartu kortermajale.
Ehkki linnavalitsus rahalist tuge ühistutele ei paku, on linnavalitsuses tööl spetsiaalne kriisikoordinaator, kelle käest saab alati nõu küsida. Lisaks korraldatakse koos päästeametiga korteriühistute juhtidele, haldusfirmade esindajatele ja kortermajade elanikele elanikkonnakaitse koolitusi, et suurendada teadlikkust. Linnapea sõnutsi on kriisikoolitused sedavõrd menukad, et vabu kohti sinna ei jää ning selle kevade viimastegi koolituste kohad on juba täis.
Järgmised koolitused algavad sügisel, niisiis on korteriühistute esindajatel ja ka tavainimestel võimalik ennast peagi registreerida. Sügisel saavad koolitustel osaleda ka eramajade omanikud.
Toetus kõige kiirematele
30. novembrini saavad korteriühistud esitada taotlusi, et päästeamet toetaks mobiilse või statsionaarse generaatori soetamist, avariitoite väljaehitamist generaatori ühendamiseks korterelamu elektripaigaldisega, sellega seotud ehitus- või rekonstrueerimis- ja projekteerimistöid ning elektripaigaldise nõuetele vastavuse tõendamist. Selleks on riigil üle miljoni euro.
«Toetuse maksimaalne summa on 10 000 eurot, aga taotleda võib ka väiksemat summat sõltuvalt korteriühistu vajadustest,» sõnas päästeameti varjumiskohtade nõunik Maarja-Liis Laprik. «Lihtsama lahenduse, et kortermajas jääks soojasõlm elektrikatkestuse korral töösse, saab tehtud juba 1500 euroga.»
Riigi tugiteenuste keskus menetleb taotlusi nende esitamise järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni ehk tegemist on nii-öelda nobedate näppude vooruga ja raha saavad kõige kiiremad.