«Mõni jätab, mõni ei jäta üldse,» ütleb ettekandjaõpilane Carmen Kutan, kui uurida, kui helded on eestlased jootrahaga.
Jootraha on rõõmsaks boonuseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Söögikohtade Suudlevad Tudengid ja Sõprade Juures tegevjuhi Kertu Pehlaku sõnul on viisakas jätta jootrahaks kümme protsenti arve summast, kuid paljud ei tee seda. Teised jällegi jätavad jootraha väga heldelt.
«Ettekandjatel on teada juba püsikliendid, kes jätavad alati lahkelt jootraha. Nende laudade pärast käib lausa rebimine. Kõik tahavad neid teenindada,» rääkis juhataja muiates.
Kui inimene ei jäta jootraha, ei maksa Pehlaku kinnitusel siiski karta, et ettekandja rahakotti jääb auk.
«Ettekandja põhiteenistus on ikkagi palk. Ka tulemuste pealt maksame – mida rohkem laudu inimene teenindab, seda rohkem palka saab,» lausus ta ning lisas, et jootraha on ettekandjale hea teeninduse eest meeldivaks boonuseks.