:format(webp)/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/14/16843934t1h9b9a.jpg)
Kolmapäevane üleriigiline häiresireenide katsetus ei läinud vigadeta, tunnistas päästeameti kriisivalmiduse nõunik Tambet Vodi.
Vodi kuulas oma kõrvaga sireenide katsetust Tartus Emajõe ääres botaanikaaia lähistel. «Tuleb tunnistada, et seal oleks pidanud heli valjem olema,» nentis ta.
Nõuniku sõnul asub üks sireenipost otse linnasüdames ja selle häält pidanuks olema ka botaanikaaia juures hästi kuulda, rääkimata näiteks kaubamaja ümbrusest või Raekoja platsist. «Ma veel ei tea, kas see sireenipost üldse töötas või ei.»
Tartus mõõdeti sireenide helitugevust 30 punktis. Täpsed tulemused selguvad paari nädala jooksul, kuid juba vahetult pärast katsetust on teada, et näiteks Lõunakeskuse kandis asuv kõlar ei töötanud korralikult. «Aga selleks me mõõdame ja katsetame, et sellest õppida,» jätkas Vodi.
Mitmel pool kurtsid inimesed, et hoonete sisse polnud sireeni üldse kosta. See polevat Vodi sõnul eesmärk: õhuhäire sireen peab andma tänaval liikujale märku, et tuleb lähimasse kohta varjuda.
Toas ja autos viibijateni pidavat ohuteavitus jõudma teiste kanalite kaudu, näiteks telefoni sõnumina, raadios ja teleris ribateksti abil. Aga ka selles on hulganisti küsitavusi, sest paljudele laekus lubatud kella kolmene SMS alles mitu minutit või suisa veerand tundi hiljem. Vaevalt saanuks reaalse ohu korral sellest tolku olla.