/nginx/o/2021/06/14/13846559t1hc514.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/14/16843872t1h7751.jpg)
Laialt levitatud eelinfo kohaselt pidi kolmapäeval kell 15 Eesti suuremates asulates käivituma häiresireen. Ehkki varem öeldu kohaselt pidanuks seda kuulma ligi 60 protsenti riigi elanikest, ei kuulnud inimesed paljudes kohtades, kaasa arvatud Tartu südalinnas, sireeni üldse või pidid selle tabamiseks kõvasti kõrvu kikitama.
Tartu kesklinnas kaubamaja ja turu piirkonnas viibinud inimesed rääkisid, et kuulsid kella 15 paiku küll ohusireeni, kuid seda ülivaikselt, üksnes kõrva pingutades. Valdavalt märkisid nad, et hääl tuli Annelinna poolt.
Ka laekus lubatud hoiatus-SMS paljudesse telefonidesse alles mitu minutit või suisa veerand tundi pärast väljakuulutatud aega.
Ohuhäire pidanuks üle Eesti üürgama hakkama täpselt kell 15. Tartu kaubamaja ja Tasku keskuse varjualustes ootas seda, telefonid filmimiseks käes, paljud linlased. Kui saabus täistund, olid huvilised aga segaduses – kui välja arvata sõiduautode ja busside mootorimüra, valitses linna kohal vaikus.
Mõne aja möödudes vaikne sireen siiski tekkis. «Seda pole ju kuuldagi,» kõlas rahva hulgast. Kusjuures ütleja ei hõiganud üle teiste, vaid rääkis tavapärase häälega.
Üks linlane oli kesklinnas ühe kõrghoone katusel kella kolme ajal näinud sagimist ja korraks olevat sealtpoolt tulnud ka sireeni meenutavat häält, kuid see kadus kiiresti, justkui katkenuks kõlari vooluühendus.
Ka otse kesklinnas asuvas Tartu Postimehe toimetuses viibinud ajakirjanikud tõdesid, et nendeni ohuteavitus ei jõudnud. Vähemasti mitte sellisel kujul, nagu oli välja reklaamitud.
Kas eelöeldu põhjal võiks väita, et õppus kukkus läbi? Tartu Postimehel pole seni Lõuna päästekeskuselt kommentaari õnnestunud saada.
Päästeameti kriisivalmiduse nõunik Tambet Vodi tunnistas kella 15.30 paiku, et üleriigiline häiresireenide katsetus ei läinud vigadeta.
Vodi kuulas oma kõrvaga sireenide katsetust Tartus Emajõe ääres botaanikaaia lähistel. «Tuleb tunnistada, et seal oleks pidanud heli valjem olema,» sõnas ta.
Nõuniku sõnul asub üks sireenipost otse linnasüdames ja selle hääl pidanuks olema hästi kuuldav ka botaanikaaia juures kuulda, rääkimata näiteks kaubamaja ümbrusest või Raekoja platsist. «Ma veel ei tea, kas see sireenipost üldse töötas või ei.»
Tartus mõõdeti sireenide helitugevust 30 punktis. Täpsed tulemused selguvad paari nädala jooksul, kuid juba vahetult pärast katsetust on teada, et näiteks Lõunakeskuse kandis asuv kõlar ei töötanud korralikult. «Aga selleks me mõõdame ja katsetame, et sellest õppida,» jätkas Vodi.
Mitmel pool kurtsid inimesed, et hoonete sisse polnud sireeni üldse kosta. See polevatki Vodi sõnul eesmärk: õhuhäire sireen peab andma tänaval liikujale märku, et tuleb lähimasse kohta varjuda.
Toas ja autos viibijateni pidavat ohuteavitus jõudma teiste kanalite kaudu, näiteks telefoni sõnumina, raadios ja teleris ribateksti abil. Aga ka selles on hulganisti küsitavusi, sest paljudele laekus lubatud kella kolmene SMS alles mitu minutit või suisa veerand tundi hiljem. Vaevalt saanuks reaalse ohu korral sellest tolku olla.