Skip to footer
Päevatoimetaja:
Kelly Olesk
+372 739 0375
Saada vihje

Märja elanikud võivad hakata toasooja eest maksma Eesti krõbedaimat hinda (4)

N.R. Energyle kuuluv Märja katlamaja valmis möödunud aastal. Kuigi vahepeal kohalikud elanikud lootsid, et see toob hinnasula, on olukord muutunud neile pigem raskemaks.

Tartu külje all asuva Märja aleviku toasoe on krõbeda hinna tõttu korduvalt uudisekünnise ületanud. Peagi ähvardab elanike kodune küttekulu taas hüppeliselt kasvada.

Märja inimesed on mitmel pool, sealhulgas ajaleheveergudel pidevalt kurtnud, et nende küttearved on üle mõistuse kopsakad hoolimata vahepeal hellitatud lootusest, et uue katlamaja valmimisega väheneb ka surve nende rahakotile. Kõik püüdlused toasooja odavamaks rääkida on seni liiva jooksnud. See mõjub inimestele masendavalt teadmises, et aprillis esitas teenusepakkuja N.R. Energy konkurentsiametile uue hinnataotluse – ikka ülespoole.

Asjatu kohtumine

Tänavu 17. märtsil kohtusid aleviku elanike esindajad Tartu linnavalitsuse ja N.R. Energy töötajatega ning kurtsid oma muret. Märjalaste nimel kõnelesid viie korteriühistu liikmed, nende seas ka Olav Kersen. N.R. Energyst võtsid sõna Tatjana Karhu ja Martin Mäesalu ning linna esindas mitu ametikandjat, nende seas abilinnapea Raimond Tamm. Kuigi probleemid räägiti mitmekülgselt lahti, ei leitud üksmeelt ega lahendust. Väidetavalt polegi võimalust selles paigas korterite kütet kuidagi odavamaks saada.

Ainsa potentsiaalse lahenduse esitas varakevadisel kohtumisel N.R. Energy esindaja vandeadvokaat Martin Mäesalu, kes märkis, et N.R. Energy kaugküttepiirkond võiks Märjal laieneda. Nimelt on võrgus, kus on rohkem tarbijaid, ka ühe ühiku hind tavaliselt soodsam. Teenusepakkuja tellitud uuringu järgi on ümbruskonnas 54 majapidamist, mis kasutavad mingit muud küttelahendust, aga võiks vabalt olla ka kohalikus küttevõrgus.

65-ruutmeetrises kolmetoalises korteris tuleks siis jaanuaris toasooja eest tasuda umbes 325 eurot.

Abilinnapea Raimond Tamm ei pidanud viimast juttu lahendusena kuigi tõsiseltvõetavaks, sest teenusepakkuja arvutuste kohaselt muutuks hind viis protsenti soodsamaks, kui tarbijaid lisanduks kümme protsenti.

«Kümme protsenti enam tarbijaid tundub palju ja viis protsenti soodsam hind paistab seejuures väikese võiduna,» kommenteeris ta. Samas tõdes Tamm, et linn ei saa ka omalt poolt midagi märkimisväärset ette võtta.

Lisaks sellele, et soojapakkuja soovib haarata oma teenust tarbima uusi majapidamisi, on ta teinud ettepaneku, et seitse elamist, kus praegu soojendatakse vett elektriga, tuleks lisaks kodu kütmisele kaugküttevõrku ka sooja vee saamiseks. Teisalt kõlas kohtumisel Märja elaniku väide, et see ei oleks kõnealuste majade inimestele vastuvõetav, sest kaugküttega soojendatud vee hind on praegu 25 eurot kuupmeetri kohta, elektriga soojendades aga kümme eurot soodsam.

Menetlus käib

Kuigi kohtumine leidis märtsis aset ning mured said justkui läbi räägitud, vormistas N.R. Energy 11. aprillil konkurentsiametile taotluse Märjal soojahinna tõstmiseks. Kui amet selle rahuldab, tõuseb piirkonna toasooja hind veel 30 protsenti, muutudes nii Eesti kalleimaks. Seni on olnud riigi kalleim kaugküte Harjumaal ligi 700 elanikuga Kostiveres, kus teenust pakkuv Adven Eesti küsib 168,54 eurot megavatt-tunni eest.

Praegu maksavad Märja kaugkütte kliendid koos käibemaksuga 142,75 eurot megavatt-tunni eest. Kui tuleb uus hind ja ka käibemaks tõuseb, hakkab neil kuluma juba 184,8 eurot megavatt-tunni eest. Näiteks 65-ruutmeetrises kolmetoalises korteris tuleks siis jaanuaris toasooja eest tasuda umbes 325 eurot.

N.R. Energy taotlus oli eile konkurentsiameti menetluses. Ametnikud on varem nentinud, et kui taotlus vastab seadusele, pole teist teed, kui see rahul-dada.

N.R. Energy juhatuse liige Tatjana Karhu rõhutas, et ettevõte ei määra sooja hinda, vaid tariifi kulupõhisust hindab konkurentsiamet. Ta jätkas, et N.R. Energy soovib pakkuda soodsamat hinda, aga ei saa endale lubada kahjumiga äri.

Märja elanik, Keskuse 15 korteriühistu juhatuse liige Olav Kersen oli nõutu. «Kogukond on pandud olukorda, kus peame varsti maksma Eesti kõrgeimat hinda, aga keegi appi ei tule, ka linn jääb apaatseks. Märjale on tekkinud ebaatraktiivse elukeskkonna kuvand, mis omakorda tekitab elanikele otsest majanduslikku kahju,» kurtis ta.

Märjal asuva Keskuse 15 korteriühistu juhatuse liige Olav Kersen.
Kommentaarid (4)
Tagasi üles